Seente kultuurikogu TFC materjal pärineb erinevatest töörühmadest. Kogu kõige varasemad tüved on isoleeritud taksonoomia-alases teadustöös akadeemik Erast Parmasto töörühmas endises Zooloogia ja botaanika instituudis alates 1970.a. Selliste isolaatide koguarv kollektsioonis on ca 1200 (millest 1139 on andmebaasistatud PlutoF töölaua eluskultuuride moodulis). Kollektsioonis on esindatud ühe või enama isolaadiga ca 370 seeneliiki (list_TFC_2020). Kandseentest (Basidiomycota) on arvukamalt esindatud puitulagundavad seened, neist liigirikkaimad perekonnad Hymenochaete (31 spp., kaasa arvatud üks ex-holotüüp isolaat Hymenochaete koeljalgii Parmasto ning Phellinus (14 spp.). Osa tüvesid on inokuleeritud Kesk-Aasia ja Kaug-Ida ekspeditsioonidel.
Metsanduslik eluskultuurikogu TFC-PAT on välja kasvanud Eesti NSV Metsamajanduse Teadusliku Uurimise Instituudi metsakaitse sektori uurimistööst. Esimesi puhaskultuure puude seenhaigustest tegi Märt Hanso 1965. aastal männi-pudetõve tekitajast, Lophodermium perekonnast. Juba siis katsetati biotõrje võimalusi, otsides männi patogeenidele antagonistlikke mikroseeni. Tänaseks on EMÜ metsanduse ja inseneeria instituudi metsapatoloogia- ja geneetika laboris põhirõhk metsa ja puitu kahjustavatel seentel. Laboris säilitatakse ca 7000 seenekultuuri ja ligi 360 taksonit, millest enamik kuuluvad kottseente (Ascomycota) ja kandseente (Basidiomycota) hulka. Kogus hoitakse seenhaiguste tekitajate esinemistõendeid Eestist ning 40 välisriigist. Metsanduslikke seenekultuure kasutakse Eesti söögiseente ja metsapatogeenide biotõrje rakendusuuringutes ning rahvusvahelises teaduskoostöös.
Põllumajanduslik eluskultuurikogu TFC-FP hõlmab valdavalt Eestist pärit patogeenseid kottseeni (Ascomycota), mis on isoleeritud erinevatelt põllu- ja aiakultuuridelt EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimetervise õppetooli fütopatoloogia laboris. Lisaks patogeensetele seentele sisaldab kogu nii kohaliku kui välismaise päritoluga seeni, mida kasutatakse taimehaiguste biotõrjes (Trichoderma, Clonostachys ja Pythium). Põllumajanduslik eluskultuuri kogu on väärtuslik ressurss teadustöös: populatsiooniuuringutes, regioonipõhiste taimekaitse strateegiate arendamisel ja Eesti tingimustesse sobivate biotõrjevahendite leidmisel. Lisaks uuritakse seeneisolaatidega kooseksisteerivaid mükoviiruseid, et mõista nende mõju seente patogeensusele ja biotõrje tõhususele. Tüvesid on isoleeritud alates 2017. a. ja neid on kokku 1 500.
Alates 2000. aastast on kollektsioon maailma kultuurikollektsioonide föderatsiooni World Federation for Culture Collection (WFCC) liige akronüümiga TFC – Tartu Fungal Culture Collection. Kokkuleppel on sama akronüümiga Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenekultuurikogu.