Eesti Maaülikooli haldusalas on kümmekond loodusteaduslikku kollektsiooni umbes 1.3 miljoni säilikuga.
Nende hulgas on klassikalised loodusteaduslikud kollektsioonid (botaanilised, mükolooglised, zooloogilised, hüdrobioloogilised) mis on tekkinud vastavas valdkonnas süstemaatilise teadustöö tulemusena ja õppekogud mis on tekkinud varasema põllumajandusliku, veterinaarse ja metsandusliku õppetöö käigus (zoomeedikum, mullamuuseum). Eesti teadusasutuste reformimise käigus jõudsid EMÜ haldusalasse:
- loodusteaduslikud kollektsioonid endisest Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudist, mille baasil on ilmunud hulk monograafilisi uurimusi nii Eesti kui ka naaberalade fauna ja floora kohta.
- aiandusliku sordiaretusega seotud eluskollektsioonid Pollis.
Kogudes tehtava õppe- ja teadustöö suhe on erinev, ka puudub nende vahel terav piir ning kraadiõppega on seotud kõik. Klassikalisteks muuseum -vaatekogudeks on Võrtsjärve Limnoloogiakeskuses asuv Järvemuuseum ja mingil määral ka Zoomeedikum.
Kuna 1990ndatel aastatel olid klassikaline taksonoomia ja faunistika ebasoosingus nii Eestis kui ka mujal siis oli loodusteaduslike kollektsioonide rahastamine kohati tõsine probleem. Mõningat leevendust tõi Eesti teaduskogudele 1990ndatel nn. Sorose fondi toetused kuid põhiliselt toimus kogude hooldus sihtfinantseeritavate teadusteemade ja Eesti Teadusfondi grantide summadelt võetava üldkululõivu arvel. See omakorda tõi paratamatult kaasa pingeid kuna kogude seosed konkreetsete uurimisprojektidega on reeglina raskesti mõõdetavad.
Põllumajanduslike kollektsioonide – aretustegevuse baasi - käekäik oli parem, milles oli oma osa nende kuulumisel teise ministeeriumi - põllumajandusministeeriumi haldusalasse.
Sammhaaval toimus siiski klassikalise taksonoomia rehabiliteerimine. Riiklikul tasemel jõuti pärast pikka eeltööd reaalse lahenduseni 2004. aastal, mil käivitus riiklik programm “Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud” (2004-2008)
Programm seadis kogude haldajate ette kaks peamist ülesannet:
- kogude normaalne säilimine ja kaasaegsete hoiutingimuste tagamine
- kogude efektiivne rakendamine teadusuuringutes, virtuaalsete rahvuskollektsioonide loomine ning nende seostamine rahvusvaheliste andmevõrgustikega.
Nende tegevuste finantseerimiseks kasutati 2004 - 5,7; 2005-2008 á 13,0 milj. kr. Jaotatuna poolesaja erineva kollektsiooni vahel tähendas programm eelkõige teatavat lisafinantseeringut kogude hooldusse aga mitte täiendamisse. Programmist saadud toetused EMÜ kogudele: 2004.a.- 610 000EEK (toetust sai 8 kogu), 2005.a. - 1 417 000EEK (8), 2006.a. - 1 387 000EEK (9), 2007.a. - 1 245 000EEK (8), 2008.a. - 1 665 000EEK (11).
Alates 2009. aastast muutusid kollektsioonide rahastamise põhimõtted - seniste üksikkollektsioonide asemel finantseeritakse botaanilisi, mükoloogilisi ja zooloogilisi ühendkollektsioone. Eraldused riiklikust programmist EMÜ kogudele: 2013.a.- 124 355€, 2014.a. - 124 405€, 2015.a. - 133 850€, 2016.a. - 133 220€, 2017.a. - 152 000€, 2018.a. - 152 000€, 2019.a.-152 000€, 2020.a.-152 000€, 2021.a. - 170 367€, 2022.a. - 175 000€.
EMÜ nõukogu võttis 29. juunil 2005 vastu määruse, milles ühe punktina on kirjas: töötada välja loodus- ja põllumajandusteaduslike kogude arendamise kava ja luua vastav struktuuriüksus. Üksuse tegevuse eesmärgiks oleks ülikooli kõigi loodusteaduslike kogude säilitamine, korrastamine, täiendamine ja kogude andmebaaside loomine ning selle andmestiku kättesaadavaks tegemine uurijatele ja ka laiemale üldsusele. Üksuse põhimääruse kinnitas ülikooli nõukogu 29. novembril 2007 ja interdistsiplinaarne üksus “Loodusteaduslikud kogud” sai oma eelarve ning alustas tegevust 2008. aastal. Üksuse tegevust rahastatakse EMÜ omavahenditest ja riiklikest ning rahvusvahelistest programmidest. Looduskogude arengukava aastani 2025 kinnitas EMÜ nõukogu 22. detsembril 2017.
Looduskogude materjali kasutuse ja laenutuse kord on reguleeritud rektori korraldusega. Kogude viimases arengukavas (kinnitatud 21. detsembril 2017) on prioriteediks kogude baasil tehtav teadustöö sellest tulenevalt andmestiku digiteerimine ja selle ühildamine nii Eesti kui ka rahvusvaheliste andmevõrgustikega.
Arvestades EMÜ looduskogude suurust ja geograafilist haaret oli tihedam koostöö Põhjamaade "Interreg" projektiga loogiline samm. Aastatel 2008-2010 osaleti projektis „Estonian biodiversity data base and information network supporting natura 2000“ ja aastatel 2011-2013 "Towards transboundary access of nature observation data" (BalticDiversity). Projektidest finantseeriti põhiliselt tööjõukulusid mis oluliselt kiirendas kogude andmestiku digiteerimist.
Eesti teaduse infrastruktuuri teekaarti raamides alates 2011. aastast osaletakse projektis "Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC)" millega on põhiliselt rahastatud kogude taristut (aastatel 2012 -2017 EMÜ kogudesse investeeritud 352 000€).
Vaadates looduskogude eelarveid 2008-2021 saab öelda, et tänu välisprojektidele on EMÜ kogude eelarved oluliselt kasvanud samas on EMÜ omaosalus olnud heitlik ja mõnel aastal üpris tagasihoidlik.
10/11/2022
