Fütoplankton Aphanothece bachmannii. Mesotroofsete järvede ja tiikide planktonis. Kolooniad võivad olla üle 100 µm diameetriga. Rakud kuni 2 µm pikad ja 1 µm laiad.Aulacoseira granulata. Esineb eutroofsete järvede planktonis peamiselt suvisel ajal. Niidi laius 5-21 µm.Aulacoseira granulata var. angustissima. Eutroofsetes ja hüpertoosetes järvede planktonis. Niidi laius 2-4 µm.Ceratium hirundinella. Esineb nii seisva kui ka voolava veega veekogude planktonis suvisel ajal. Pikkus koos jätketega kuni 450 µm.Closterium sp.Kuulub ikkesvetikate hulka ja on puhta vee indikaator.Cryptomonas sp. Järvede litoraalis ja taimestikus, kevadisel ajal ka avavees. Suurus 15 – 40 µm. Eelistab orgaanikarikast vett. Pruuniveelistes veekogudes tavaline.Cyanodictyon planctonicum. Eutroofsete järvede planktonis pigem suvisel ajal. Rakud pigem piklikud, suurusega 1,5×1 µm. Kolooniad suurusega kuni 150 µm.Euastrum ansatum. Pikkus kuni 100 µm, laius 30-50 µm. Laialt levinud happelistes veekogudes (pH < 7).Euglena oxyuris. Eutroofsete järvede litoraalis. Väikeste veekogude kaldapiirkonna planktonis. Pikkus kuni 200 µm ja laius kuni 30 µm.Eutetramorus cf fottii. Oligotroofsete kuni kergelt eutroofsete veekogude planktonis. Raku läbimõõt 4-10 µm.Fragilaria crotonensis. Oligotroofsete ja mesotroofsete järvede planktonis. Raku pikkus 40-170 µm. Suvine liik.Gloeotrichia echinulata. Suurte mesotroofstete ja mõõdukalt eutroofsete järvede planktonis. Koloonia läbimõõt võib olla kuni 7 mm.Microcystis aeruginosa. Keskmine koloonia läbimõõt 500 µm. Raku läbimõõt 4-6 µm. Esineb eutroofsete järvede planktonis suvisel ajal. Võib põhjustada õitsengut.Microcystis viridis. Koloonia keskmine läbimõõt u 100 µm. Raku läbimõõt 3,5-7 µm. Esineb eutroofsete järvede planktonis suvisel ajal. Võib põhjustada õitsengut.Microcystis wesenbergii. Koloonia keskmine läbimõõt u 100 µm. Raku läbimõõt 4-7 µm. Esineb eutroofsete järvede planktonis suvisel ajal. Võib põhjustada õitsengut.Pediastrum duplex. Diameeter võib olla kuni 200 µm kuid üldiselt nii suured ei ole. Esinevad suurte puhaste järvede planktonis. Enamasti suvisel ajal.Pediastrum integrum. Keskmine diameeter 100 µm. Väikeveekogudes ja märgaladel. Enamasti suvisel ajal.Pediastrum simplex. Koloonia läbimõõt kuni 200 µm. Mitmesuguste eutroofsete veekogude planktonis. Enamasti suvisel ajal.Pediastrum simplex var. biwaensePediastrum tetras. Läbimõõt kuni 55 µm. Väikeveekogude planktonis ja pealiskasvus.Phacus suecicus. Pikkus kuni 38 µm, laius kuni 25 µm. Järvede kaldapiirkonnas ja soostunud väikeveekogudes..Planktothrix agardhii. Niidi laius 4-6 µm. Esineb eutroofsete järvede ja tiikide planktonis. Põhjustab õitsengut.Sinivetikas Gloeotrichia echinulata (paremal) ja rohevetikas VolvoxStaurastrum anatinium denticulatum. Pikkus kuni 100 µm. Esineb nii seisu- kui kavooluveekogude planktonis kui ka rabaveekogudes.Tabellaria fenestrata. Seisu- ja vooluvete planktonis ja litoraalis. Eelistab madalamat pH. Raku pikkus 30-140 µm.Tabellaria flocculosa. Eelistab happelisema veega veekogusid. Peamiselt elab taimede vahel mittekinnitunult. Pikkus 50 µm.Uroglena sp. Esineb järvede kaldapiirkonna planktonis kevadel. Raku pikkus kuni 12 µm ja koloonia läbimõõt kuni 300 µm.Uroglena sp. Volvox sp. Läbimõõt 500-850 µm. Raku suurus 5-9 µm. Esineb väikeveekogude kaldapiirkonnas.Woronichinia naegeliana. Koloonia läbimõõt kuni 180 µm. Raku pikkus kuni 7 µm, laius kuni 3,5 µm. Eutroofsete järvede ja tiikide planktonis. Võib põhjustada vee õitsengut.Woronichinia naegeliana Woronichinia naegeliana Suurselgrootud Järvekäsnlane (Spongillidae spp.)Hargnev sammallane (Plumatella repens,)Piimjas lamelane (Dendrocoelum lacteum)Kiuduslane (Mermithidae)Jõhvuslane (Gordiidae )Harilik mudatupp (Tubifex tubifex)Harilik linnukaan (Theromyzon tessulatum) Pangodi järvestPaksu jõekarbi (Unio crassus) kojad Pärnu jõe kaldalJõe-emateo (Viviparus viviparus) kojad EmajõesVesikakand (Asellus aquaticus)Jõe-kirpvähk (Gammarus pulex)Jõevähk (Astacus astacus) Saaremaa KarujärvesVesilest (Limnochares aquatica)Vesiämblik (Argyroneta aquatica)Oja-ühepäeviku (Ephemera danica) vastneKakslaik-kiili (Epitheca bimaculata) vastneHariliku kollakeviku (Isoperla grammatica,) vastneHariliku loidtiiva (Sialis lutaria) vastneSõudur (Sigara sp.)Harilik liuskur (Gerris lacustris)Vooluujur (Platambus maculatus)Vesilane (Haliplus sp.)Hariliku jõevana (Potamophylax latipennis) vastsetmajad veealusel puulHariliku konksehmeslase (Cyrnus flavidus) vastneKihulaste (Simuliidae) vastsedSuure surusääse (Chironomus plumosus,) vastne Taimed ja suured vetikad Green algae (Chlorophyta) in a bog ditchMändvetikas (Chara sp.) Sarapiku järvestMändvetikad (Chara sp.) ja harilku kärnkonna kullesed Kasse lahHarilik vesisammal (Fontinalis antipyretica) Vasalemma jõesTurbasammal (Sphagnum sp.) Kuresoo lasJärv-lahnarohi (Isoetes lacustris) niitvetikategaKonnaosjad (Equisetum fluviatile)Giant duckweed (Spirodela polyrhiza) covering whole lakeVesilääts (Spirodela polyrhiza) Lemled (Lemna sp.)Harilik konnarohi (Alisma plantago-aquatica)Vesikarikad (Stratiotes aloides) KöstrejärvesFlower of water soldierKonnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae) Rõuge SuurjärvesKõõlusleht (Sagittaria sagittifolia) Endla järvesYellow water-lilies (Nuphar lutea)Kollane vesikupp (Nuphar lutea)Valge vesiroos (Nymphaea alba)Vesiroosi punased lehed ja mändvetikad Muti järvesLuigelill (Butomus umbellatus)Särjesilma (Ranunuculus sp.) õisVesihernes (Utricularia sp.)Vesilobeelia (Lobelia dortmanna)Vesi-kirburohi (Polygonum amphibium) Viitna PikkjärvesVesimünt (Mentha aquatica)Kalmus (Acorus calamus) Erastvere järvesJõgitakjad (Sparganium sp.)Ujuv penikeel (Potamogeton natans) Läik-penikeel (Potamogeton lucens) VõrtsjärvesKamm-penikeel (Potamogeton pectinatus) EmajõesKanada vesikatk (Elodea canadensis)Räni-kardheina (Ceratophyllum demersum) võsuKuuskhein (Hippuris vulgaris)Tähk-vesikuusk (Myriophyllum spicatum) VõrtsjärvesÕitsvad vesikuused RõikajärvesNäkirohi (Najas sp.) Illi SuurjärvesLaialehine hundinui (Typha latifolia)Järvkaisel (Schoenoplectus lacustris) VõrtsjärvesTuskaroora vesiriis (Zizania aquatica) Valguta MustjärvesTarnad (Carex sp.) TillijärvesPilliroog (Phragmites australis) VõrtsjärvesPilliroo õisik