EMU loodusteaduslikud kogud
AvalehtKogude tutvustusedRaamatukoguLaenutused
Est | Eng
EMU loodusteaduslikud kogud
Eesti Maaülikooli haldusalas on kümmekond loodusteaduslikku kollektsiooni umbes 1.3 miljoni säilikuga.
Nende hulgas on klassikalised loodusteaduslikud kollektsioonid (botaanilised, mükolooglised, zooloogilised, hüdrobioloogilised) mis on tekkinud vastavas valdkonnas süstemaatilise teadustöö tulemusena  ja õppekogud mis on tekkinud põllumajandusliku, veterinaarse ja metsandusliku õppetöö käigus (zoomeedikum, mullamuuseum). 
  Eesti teadusasutuste  reformimise käigus jõudsid EMÜ haldusalasse:
  Kogudes tehtava õppe- ja teadustöö suhe on erinev, ka puudub nende vahel terav piir ning kraadiõppega on seotud kõik.   Klassikalisteks muuseum -vaatekogudeks on Võrtsjärve Limnoloogiakeskuses asuv Järvemuuseum ja mingil määral ka  Zoomeedikum.
  Kuna 1990ndatel aastatel olid klassikaline taksonoomia ja faunistika ebasoosingus nii Eestis kui ka mujal siis oli loodusteaduslike kollektsioonide rahastamine kohati tõsine probleem. Mõningat  leevendust tõi Eesti teaduskogudele 1990ndatel nn. Sorose fondi toetused kuid põhiliselt toimus kogude hooldus sihtfinantseeritavate teadusteemade ja Eesti Teadusfondi grantide summadelt võetava üldkululõivu arvel. See omakorda tõi paratamatult kaasa pingeid kuna kogude seosed konkreetsete uurimisprojektidega on reeglina raskesti mõõdetavad.
  Põllumajanduslike kollektsioonide – aretustegevuse baasi - käekäik oli parem, milles oli oma osa nende kuulumisel teise ministeeriumi - põllumajandusministeeriumi haldusalasse.
  Sammhaaval toimus siiski klassikalise taksonoomia rehabiliteerimine. Riiklikul tasemel jõuti pärast pikka eeltööd reaalse lahenduseni 2004. aastal, mil käivitus riiklik programm “Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud” (2004-2008).
  Programm seadis kogude haldajate ette kaks peamist ülesannet:
  Nende tegevuste finantseerimiseks kasutati 2004 - 5,7; 2005-2008 á 13,0 milj. kr. Jaotatuna poolesaja erineva kollektsiooni vahel tähendas programm eelkõige teatavat lisafinantseeringut kogude hooldusse aga mitte täiendamisse. Programmist saadud  toetused  EMÜ kogudele: 2004.a.- 610 000EEK (toetust sai 8 kogu), 2005.a. - 1 417 000EEK (8), 2006.a. - 1 387 000EEK (9), 2007.a. - 1 245 000EEK (8), 2008.a. - 1 665 000EEK (11).
  Alates 2009. aastast  muutusid  kollektsioonide  rahastamise põhimõtted - seniste üksikkollektsioonide asemel finantseeritakse  botaanilisi, mükoloogilisi ja zooloogilisi ühendkollektsioone. Eraldused riiklikust programmist  EMÜ kogudele:  2009.a.- 2 107 500EEK (134 694€), 2010.a. - 1 962 500EEK (125 427€),  2011.a. - 123 930€, 2012.a. - 124 270€, 2013.a.- 124 355€, 2014.a. - 124 405€, 2015.a. - 133 850€,   2016.a. - 133 220€.   
    EMÜ nõukogu võttis 29. juunil 2005 vastu määruse, milles ühe punktina on kirjas: töötada välja loodus- ja põllumajandusteaduslike kogude arendamise kava ja luua vastav struktuuriüksus. Üksuse tegevuse eesmärgiks oleks ülikooli kõigi loodusteaduslike kogude säilitamine, korrastamine, täiendamine ja kogude andmebaaside loomine ning selle andmestiku  kättesaadavaks tegemine uurijatele ja ka laiemale üldsusele. Üksuse põhimääruse kinnitas ülikooli nõukogu 29. novembril 2007  ja interdistsiplinaarne üksus “Loodusteaduslikud kogud”  sai oma eelarve ning alustas tegevust 2008. aastal. Üksuse tegevust rahastatakse EMÜ omavahenditest ja riiklikest ning rahvusvahelistest programmidest.
   Looduskogude materjali kasutuse ja  laenutuse kord on reguleeritud rektori korraldusega.   Kogude arengukavas sai prioriteediks  digiteerimine ja kogude andmestiku  ühildamine  rahvusvaheliste andmevõrgustikega.
  Arvestades EMÜ looduskogude suurust ja geograafilist haaret oli tihedam koostöö  Põhjamaade Interreg projektiga loogiline samm. Aastatel 2008-2010 osaleti projektis „Estonian biodiversity data base and information network supporting natura 2000“  ja aastatel 2011-2013  "Towards transboundary access of nature observation data" (BalticDiversity). Projektidest finantseeriti  põhiliselt tööjõukulusid mis oluliselt kiirendas kogude andmestiku digiteerimist.
   Eesti teaduse infrastruktuuri teekaarti raamides (2011-2015) osaletakse  projektis "Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC)" millega rahastatakse  kogude taristut (planeeritud investeeringud EMÜ kogudele 315 000€).
  Vaadates looduskogude eelarveid 2008-2014  saab öelda, et tänu välisprojektidele on EMÜ kogude eelarved oluliselt kasvanud samas on EMÜ omaosalus olnud heitlik ja mõnel aastal  üpris tagasihoidlik.
17/02/2016