Esimeseks teaduslikuks uuringuks Eestimaa veekogudest võib pidada K.E.v. Baeri artiklit Peipsi kalanduse kohta 1851 aastast. Eesti järvede ja jõgede hüdrobioloogiliste uuringutega alustati XX sajandi alguses Tartu Ülikoolis. Aastatel 1920-1940 oli nende tööde eestvedaja prof. Heinrich Riikoja (1891-1988) zooloogia kateedrist.
Teise maailmasõja järel koondus sisevete uurimistöö 1947. aastal loodud Bioloogia Instituudi (hilisema Zooloogia ja Botaanika Instituudi) hüdrobioloogia sektorisse. Alustati Emajõest ning suurematest järvedest, eeskätt kalanduse huvidest lähtudes. Järgnevatel aastatel jõuti läbi uurida palju järvi. Selle töö vahekokkuvõte on 1968. aastal ilmunud koguteos “Eesti järved”. Raamat „Eesti jõed” ilmus 2001 aastal. Samanimelised järve- ja jõeraamatud ilmusid juba uue materjali põhjal ka 2019. a.
Suur osa tööde käigus kogunenud materjalist on alles hoitud: kas konserveeritud, kuivatatud või prepareeritud kujul. Edaspidi on võimalik seda lähemalt uurida näiteks DNA-analüüsiga või stabiilsete isotoopide sisalduse hindamiseks.
Hüdrobioloogilise uurimistöö käigus on kogunenud ka hulk pildimaterjali. Aastatkümnete taguste fotode võrdlemine tänapäevastega võimaldab veekogudega toimunud muutusi mõnikord paremini hinnata kui hulk tabeleid. Siin on kohane analoogia Alpide liustike fotodega – üle-eelmisel sajandil tehtud pildid on parim tõestus kliimamuutustest. Et veekogud on maastikus üks meelisobjekt, siis on kõigil arvutikasutajatel võimalus selle kogu parandamiseks ja täiendamiseks, võttes ühendust kogu halduriga. Kindlasti oskavad paljud parandada/täpsustada pildiga kaasnevat andmestikku (avaneb kui klikkida: vaata lähemalt). Reeglina on kõige ebamäärasemad kaks parameetrit: pildistamise koht ja asimuut, mis on mõistetav, sest enamik piltidest pärineb GPS-eelsest ajastust. Paljudel fotodel vajab täpsustamist ka pildistamise aeg.
Neid pilte võib piiranguteta kasutada mittetulunduslikel eesmärkidel. Muudel juhtudel tuleb võtta ühendust kogu halduriga (Henn Timm). Pildimaterjali valmistas ette Henn Timm Maaülikooli limnoloogiakeskusest (henn.timm@emu.ee). Veebikujunduse tegi Vallo Vahenurm (vallo.vahenurm@emu.ee).