Aphanothece bachmannii. Mesotroofsete järvede ja tiikide planktonis. Kolooniad võivad olla üle 100 µm diameetriga. Rakud kuni 2 µm pikad ja 1 µm laiad.

Aulacoseira granulata. Esineb eutroofsete järvede planktonis peamiselt suvisel ajal. Niidi laius 5-21 µm.

Aulacoseira granulata var. angustissima. Eutroofsetes ja hüpertoosetes järvede planktonis. Niidi laius 2-4 µm.

Ceratium hirundinella. Esineb nii seisva kui ka voolava veega veekogude planktonis suvisel ajal. Pikkus koos jätketega kuni 450 µm.

Closterium sp.
Kuulub ikkesvetikate hulka ja on puhta vee indikaator.

Cryptomonas sp. Järvede litoraalis ja taimestikus, kevadisel ajal ka avavees. Suurus 15 – 40 µm. Eelistab orgaanikarikast vett. Pruuniveelistes veekogudes tavaline.

Cyanodictyon planctonicum. Eutroofsete järvede planktonis pigem suvisel ajal. Rakud pigem piklikud, suurusega 1,5×1 µm. Kolooniad suurusega kuni 150 µm.

Euastrum ansatum. Pikkus kuni 100 µm, laius 30-50 µm. Laialt levinud happelistes veekogudes (pH < 7).

Euglena oxyuris. Eutroofsete järvede litoraalis. Väikeste veekogude kaldapiirkonna planktonis. Pikkus kuni 200 µm ja laius kuni 30 µm.

Eutetramorus cf fottii. Oligotroofsete kuni kergelt eutroofsete veekogude planktonis. Raku läbimõõt 4-10 µm.

Fragilaria crotonensis. Oligotroofsete ja mesotroofsete järvede planktonis. Raku pikkus 40-170 µm. Suvine liik.

Gloeotrichia echinulata. Suurte mesotroofstete ja mõõdukalt eutroofsete järvede planktonis. Koloonia läbimõõt võib olla kuni 7 mm.

Microcystis aeruginosa. Keskmine koloonia läbimõõt 500 µm. Raku läbimõõt 4-6 µm. Esineb eutroofsete järvede planktonis suvisel ajal. Võib põhjustada õitsengut.

Microcystis viridis. Koloonia keskmine läbimõõt u 100 µm. Raku läbimõõt 3,5-7 µm. Esineb eutroofsete järvede planktonis suvisel ajal. Võib põhjustada õitsengut.

Microcystis wesenbergii. Koloonia keskmine läbimõõt u 100 µm. Raku läbimõõt 4-7 µm. Esineb eutroofsete järvede planktonis suvisel ajal. Võib põhjustada õitsengut.

Pediastrum duplex. Diameeter võib olla kuni 200 µm kuid üldiselt nii suured ei ole. Esinevad suurte puhaste järvede planktonis. Enamasti suvisel ajal.

Pediastrum integrum. Keskmine diameeter 100 µm. Väikeveekogudes ja märgaladel. Enamasti suvisel ajal.

Pediastrum simplex. Koloonia läbimõõt kuni 200 µm. Mitmesuguste eutroofsete veekogude planktonis. Enamasti suvisel ajal.

Pediastrum simplex var. biwaense

Pediastrum tetras. Läbimõõt kuni 55 µm. Väikeveekogude planktonis ja pealiskasvus.

Phacus suecicus. Pikkus kuni 38 µm, laius kuni 25 µm. Järvede kaldapiirkonnas ja soostunud väikeveekogudes..

Planktothrix agardhii. Niidi laius 4-6 µm. Esineb eutroofsete järvede ja tiikide planktonis. Põhjustab õitsengut.

Sinivetikas Gloeotrichia echinulata (paremal) ja rohevetikas Volvox

Staurastrum anatinium denticulatum. Pikkus kuni 100 µm. Esineb nii seisu- kui kavooluveekogude planktonis kui ka rabaveekogudes.

Tabellaria fenestrata. Seisu- ja vooluvete planktonis ja litoraalis. Eelistab madalamat pH. Raku pikkus 30-140 µm.

Tabellaria flocculosa. Eelistab happelisema veega veekogusid. Peamiselt elab taimede vahel mittekinnitunult. Pikkus 50 µm.

Uroglena sp. Esineb järvede kaldapiirkonna planktonis kevadel. Raku pikkus kuni 12 µm ja koloonia läbimõõt kuni 300 µm.

Uroglena sp.

Volvox sp. Läbimõõt 500-850 µm. Raku suurus 5-9 µm. Esineb väikeveekogude kaldapiirkonnas.

Woronichinia naegeliana. Koloonia läbimõõt kuni 180 µm. Raku pikkus kuni 7 µm, laius kuni 3,5 µm. Eutroofsete järvede ja tiikide planktonis. Võib põhjustada vee õitsengut.

Woronichinia naegeliana

Woronichinia naegeliana