Mõisted

vt mulla happesus.

(lad alluvium ’uhe’), sama mis lammimuld.

sama, mis *ökoindikatsioon.

(topos ’koht’, 1. biogeotsönoloogias ökotoop, biotsönoosi ehk elukoosluse abiootiliste tingimuste kompleks. Selles võib eristada kliimat (klimatoop), veeolusid (hügrotoop) ja mulda (edafotoop). – 2. sünökoloogias koosluse (eriti loomakoosluse) elupaik, suhteliselt ühesuguste keskkonnatingimustega ala.

(koinos ’ühine’), elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega maa-alal (biotoobis) elunevate organismide kogum. B-i organismid sõltuvad nii keskkonnast (*ökotoobist) kui ka üksteisest, seal moodustub toiduahelaist keerukas suhete süsteem (konneks), mis reguleerib b-i liigilist koosseisu ning tagab b-i säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja mõne liigi väljalangemise korral. B-s eristatakse taime- (fütotsönoose), seene- (mükotsönoose), looma- (zootsönoose) ja mikroobikooslusi (mikrobotsönoose). Mida mitmekesisemad […]

(< lad. bonitas ‘headus’), kõlviku väärtus; selle määramiseks rakend. b-iskaalasid. Mulla b. näitab mulla koostisest, omadustest, režiimidest jm. tulenevat tootlikkust. Maa b-i määravad mulla b. ja maa kasutuskõlblikkust mõjutavad omadused (reljeef, kivisus, kõlviku suurus, mullastiku kirjusus). Metsa ja puistu b. näitavad kasvukoha tootlikkust, seda väljendatakse hrl. 50- või 100-aastase puistu keskmise kõrgusena või arvutatakse puuliikide kohta koostatud […]

(< lad. cambiare ‘muutuma’), pruunmuld (*leostunud muld).

tuulekanne, tuuleerosioon, kuiva pudeda sette (liiva, aleuriidi) ja mulla ärakanne tuule toimel taimkatteta või nõrgalt taimestatud alalt. D. on eriti laiaulatuslik stepi- ja kõrbevööndis, metsavööndis on d-I mererannal ning ebaõige maakasutuse ja agrotehnika korral põllumaadel. D-iohu puhul on vajalikud metsakaitseribad ja tugevajuureline taimkate, parandada tuleb mulla füüsikalist seisundit.

(< lad. deluere ‘ära uhtma’), nõlvajalamitele, veerudele ning nõgudesse kuhjunud setted ja muld, mille vesi on sinna uhtunud. D. on halvasti sorteerunud, terajämedus väheneb piki kallakut. Vrd. eluuvium.

pealeuhtemuld, kõrgendike lagedelt ja nõlvadelt erosiooni teel alla kandunud mullast moodustunud deluviaalse huumushorisondiga (Ad) muld kõrgendike jalameil ja nõgudes. D-a sügavamates horisontides on enne deluuviumi kuhjumist seal olnud mullad. Niiskusolude järgi jaguneb d. deluviaalseks kamarmullaks, gleistunud ning glei- ja turvastunud d-ks. Deluviaalse pealeuhtekihi tüseduse järgi eristatakse nõrgalt, keskmiselt ja tugevasti pealeuhutud d-I (Ad vastavalt alla […]

(< lad. eluere ‘maha või välja pesema’), kivimite murend või koreseline muld, mis on jäänud tekkimiskohale. E. ei ole kihiline, sisaldab rohkesti murenemisele vastupidavaid mineraale. Tekib tasastel veelahkmealadel (nt. Põhja-Eesti lubjakiviplatoodel), Eestis pms. erodeeritud kõrgendike lagedel ja nõlvadel, kust ärakantud peenem murend ning peeneseline muld moodustab jalameil ja nõgudes *deluuviumi.

(< lad. erodere ‘näkitsema, läbi sööma’), kõrgendike lagedel ja nõlvadel ning oruveerudel paiknev muld, mille pindmine kiht on olenevalt nõlva kallakusest, mulla lõimisest ja taimkattest osaliselt või täielikult ära kantud; laiguti või lausaliselt avanevad maapinnal sügavamad mullakihid. Haritavatel maadel küntakse üles ja allutatakse erosioonile järjest sügavamaid mullakihte ning suureneb alumiste horisontide mõju mulla koostisele, omadustele ja režiimile. […]

mullatekkeprotsess troopikas ja lähistroopikas, kus muld rikastub raud- ja alumiiniumoksiidide ning nende hüdraatidega intensiivse bioloogilise aineringe tingimustes. Olenevalt raudoksiidide hüdratatsiooniastmetest ning huumuse laadist on f-l tekkinud mullad kollased, punased, punakaspruunid, mustjaspunased või rusked. F. levib ligi 1/5-l maismaast, tema tunnuseid koos savistumisega leidub ka mõnes parasvööndi mullas.

(< lad. fluvius ‘jõgi’), alluviaalmuld (*lammimuld).

(< lad. fulvus ‘punakaskollane’), huumushape, mis lahustub leelistes ja nõrkades mineraalhapetes; koostises on 40–50% süsinikku, 2–3% lämmastikku, 43–48% hapnikku ja 5–6% vesinikku. Orgaanilise happe omadused annavad talle -COOH ja fenoolse -OH rühmad. Metallidega reageerides annab f. sooli — fulvaate. Naatrium-, kaalium-, kaltsium- ja magneesiumfulvaadid lahustuvad vees, raud- ja alumiiniumfulvaadid ainult leeliselises ja tugevasti happelises keskkonnas. F. mõjutab […]

molekulaarne adsorptsioon, ainete seondumine tervete molekulidena. F. n-le alluvad pindpinevust vähendavad ained. Pindpinevust suurendavad ained (nt. nitraadid) põhjustavad negatiivset adsorptsiooni, mille puhul ained mullas kinnistumata leostuvad ning saastavad pinna- ja põhjavett.

asendus- ehk vahetusadsorptsioon, mullakolloididel neeldunud ioonide asendumine (vahetamine) ekvivalentse hulga lahuses olevate samanim. ioonidega.

Gleysol, pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid või pidev gleihorisont. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm tüsedune turvastunud rohukamar või metsakõdu. 10–30 cm tüsedune turvas on iseloomulik ainult turvastunud g-le. Lähtekivimi, orgaanilise aine, gleistumise jm. mullaprotsesside laadi, profiili ehituse jm. järgi eristatakse g-atüüpe: glei-rendsiinad (karbonaatsed g-d) asetsevad […]

veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess. Mikroobid saavad orgaanilise aine hapendamiseks vajaliku hapniku taandumisvõimelistest mineraalühenditest. Sel viisil mullamikroobide osalusel moodustunud ferroühendite reageerides mulla alumosilikaatidega tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid (pms. sekundaarsed ferroalumosilikaadid). Pealmistes mullakihtides toimub pinna-, ülaveetingimustes ülag., alumistes kihtides põhjavette sattunud orgaanilise aine osalusel süvag. Pidev g. tekitab mulda sinaka või roheka horisondi (G), […]

ajutiselt liigniiske muld, mille profiilis on hajusalt gleilaike ja roosteplekke. Ülagleistumise korral on need ülemistes kihtides, saüvagleistumise puhul lähtekivimis ja alumistest kihtides. G. m. on mis tahes automorfse ja sellele vastava hüdromorfse tüübi üleminekuline alltüüp, kujutades endast sujuvate piiridega kateenat muldkattes. Ehituse, koostise ja omaduste poolest on g. m. sarnane vastava automorfse mullaga, olles sellest […]

sama mis *leet-gleimuld.

sama mis *gleimuld.

(< kr. hygros ‘niiske’ + skopeõ ‘vaatan’), ainete (ka kivimite, mulla huumuse, savi- ja tolmuosakeste, turba ning metsakõdu) võime siduda vaba pinnaenergia abil õhust vett. Molekulaar- ja elektristaatiliste jõudude toimel tugevasti seotud vesi võib katta mulla- ja kivimiosakesi mitmesaja molekuli paksuse kihina ning see eraldub sealt ainult kuumutamisel üle 105 °C juures. Selline vesi pole taimedele omastatav ega osale […]

humifikatsioon (humus ‘maa, muld’ + facere ‘tegema’), taimsete ja loomsete jäänuste biokeemiline ja mikrobioloogiline muundumine, lähteainetest keerukama ehituse ja koostisega humiinainete ja huumushapete teke ning huumuse moodustumine. H.on mullateket iseloomustav akumulatiivne sünteesiprotsess, mis algab huumushapete lahustuvate molekulide moodustumisega, jätkub nende hapendumise, liitumise ja tihkestumisega ning lõpeb beseenringiga ühendite liitumisega lämmastikuliste sildade abil. H-se iseloom ja ulatus olenevad muunduvate […]

(< lad. humus ‘maa, muld’), mulla mineraalosaga tugevasti liitunud huumusained, mis ei lahustu leelistes, mineraalhapetes, orgaanilistes lahustites ega vees. Sisaldavad u. 60% süsinikku, 5–6% lämmastikku, 30% hapnikku ja 3–5% vesinikku. Jagunevad kaltsiumiga seotud humiinideks ning raua ja alumiiniumiga seotud ulmiinideks, annavad mullasõmeratele (struktuuriagregaatidele) vastupidavuse ning huumusele stabiilsuse.

leelistes lahustuv ja mineraalhapetes ning vees lahustumatu huumushape. Sisaldab 50–60% süsinikku, 4–5% lämmastikku, 30–35% hapnikku ja 3–5% vesinikku. Orgaanilise happe omadused saab -COOH ja fenoolse -OH rühmast, mis asuvad benseeniringi tippudes. Metallidega moodustab sooli — humaate; vees lahustuvad ainult naatrtium- ja kaaliumhumaadid.

(< lad. humus ‘maa, muld’), pruun või must amorfne keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kogum, mis moodustab mulla orgaanilise aine põhiosa ja on tugevasti seotud mulla mineraalosaga. H. tekib muundunud taime- ja loomajäänustest ja mulla mikroobide lagusaadustest, kui need hapenduvad, liituvad ja tihkestuvad. H-s on keskm. 58% süsinikku ja 3–8% lämmastikku. Et tekkes osaleb mikroobne valk, on h-e […]

sama mis *kamardumine.

mulla huumuses sisalduvad orgaaniliste jäänuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel muundumisel tekkinud, lähteaineist keerukamad ained. Lahustumatud h-d on *humiinained, leelistes lahustuvad huumushapped; neist *humiinhapped sadestuvad mineraalhapetes, *fulvohapped jäävad sealgi lahusesse.

mulla tahked osakesed, mille läbimõõt on alla 0,001 mm Katšinski ja alla 0,002 mm Atterbergi järgi. Koosneb pms. sekundaarsetest savimineraalidest ning jaguneb saueks ja kolloidideks. Ibe on mullaviljakuse tähtis kandja.

(< lad. illuere ‘niisutama, uhtma’), mulla ülemistest kihtidest sügavamale uhutud ibe, tolm, huumus, raud ja alumiinium ning nende kompleksid. Kuhjudes moodustab i. illuviaal- ehk sisseuhtehorisondi (mullaprofiili Bt-, Bh-, Bhs- ja B-horisondi).

mingi mulla või mullarežiimi suhtes kitsa kohastumusega looduslikud taimed, mis võimaldavad mulda iseloomustada eriuuringuid tegemata. I-d osutavad mulla rikkusele (nt. katbonaatide, lämmastiku jm. poolest), neutraalsele või leelisele mullareaktsioonile ja teatavaile kindlaile veeoludele. Keemiliselt vaestel ja happelistel muldadel kasvavad i-d võivad konkurentide puudumisel kasvada ka teistsugustel muldadel ning nende indikaatorlus tähendab eelkõige nõrka konkurentsivõimet. On taimi […]

haritav maa, mille kasutamisest on loobutud. Paljud j-d on umbrohtunud, risustatud msg. esemetega (kivid, amortiseerunud masinad ja seadmed, tootmisjäätmed) ja tallatud. J. on ka elu- ja tootmishoonete korrastamata ümbrus, hooldamata teeääred ja põllunurgad, risustunud õued jms.

peente taimejuurtega tihedasti läbipõimunud mullakiht, mida saab tema tihkuse tõttu töödelda ja teisaldada. J-a tüsedus, tihedus ja vastupidavus välisjõududele olenevad mulla lõimisest, veehoidevõimest ja struktuursusest ning rohtse taimkatte koostisest, vanusest ja juurestatuse astmest. J. on hrl. kuni 10 cm tüsedune, kuid rohumaadel ja rohtse alustaimestikuga metsades võib tema tüsedus ulatuda mõnekümne cm-ni. Üheaastaste põllukultuuride all […]

(vn палевая почва ‘helepruun, kahkjas’), Ida-Siberis, sh Jakuutias valdavalt pohlalehistikes eristatav mullatüüp, mis on kujunenud üksnes igikeltsa kohal valitseva niiskusrežiimi tingimusis ega ole morfoloogiliselt, mineraalselt ja mehaaniliselt diferentseerunud. End. N. Liidu metsavööndis eristati muldade lausalise leetumise kontseptsiooni kohaselt kahkjate leetunud m-ena (палево-подзолистая п.) muldi, mille profiilis leethorisondi asemel järgneb huumushorisondile pruun või kollane akumulatsioonihorisont ning alles siis […]

1. biol, agr, tihedasti koos kasvavatest rohttaimedest moodustuv ja juurtest läbipõimunud mullakiht, mis hõlmab kas mulla kogu huumushorisondi (A-horisondi) või ainult selle ülemise osa. K-a maapealne osa on rohuk.; juurtest läbipõimunud, mehhaanilisel mõjutamisel koos püsiv ja tallamiskindel osa k-st on juurk.

huumus-akumulatiivne protsess, huumuse ja orgaanilis-mineraalsete komplekside teke, kogunemine ning huumushorisondi (A-horisondi) moodustumine, kõikjal maailmas kõiki muldi kujundav protsess. K-se laad ja intensiivsus sõltuvad kliimast, taimkattest, mulla lähtekivimist ja režiimidest ning mulda koguneva orgaanilise aine hulgast, koostisest ja muundumisest. K-se intensiivsust väljendavad A-horisondi ja huumusprofiili tüsedus ning huumuslikkus. K-se foonil arenevad kõik muldade erisusi ning mullatüüpe […]

*rendsiina

stepivööndi lõunaosa ja kuivstepivööndi mullatüüpe. K-d on huumus- ja toitainevaesed, paljud karbonaatsed või sooldunud. Kultuuristamisel on vaja k-i niisutada, vältides seejuures sekundaarset sooldumist. Huumusesisalduse järgi eristatakse tumedaid ja heledaid k-i.

süsteemi moodustavate organiseeritud struktuuride kordistumine; organismide arvukuse, massi ja mõõtmete suurenemine. K-ks vajalik energia saadakse foto- ja kemosünteesist, orgaaniliste jäänuste muundamisest ning kivimi- ja mullamineraalide keemiliste sidemete muutumisest. Mass ja mõõtmed võivad kasvada organismi kogu elu vältel (püsikud, kalad), aga see võib lõppeda liigiomaste näitajate saavutamisega (paljud taimed, enamik loomi, inimene). K. sõltub geneetilisest potentsiaalist […]

ökol, biogeofüüsikaline ja -keemiline ümbrus, elukeskkond, tingimuste kogum, milles organism ja kogu biosüsteem asub. Selleks on aineline olelusk. (õhk, vesi, muld, maapõu, teine organism), aga ka miljöötingimused (kliima, ilmastik, asend reljeefil jm.) ning elupaik või kasvukoht (mets, põld, asula, hoone). K-a mõjureiks on ka tootmine, tehnoloogia ja olme, mis mõjustavad ümbrust. Organismidele on vajalik liigiomane […]

rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-halduslikud ja ühiskondlikud abinõud loodusvarade (õhk, vesi, muld, taimkate, loomastik, maapõu) hoidmiseks, säilitamiseks ja kasutamiseks, loodusobjektide (kooslused, kaitsealad) alalhoiuks ning elukeskkonna risustamise ja saastamise vältimiseks ja vähendamiseks; tänapäeva looduskaitse olulisim valdkond. Oleluskeskkonna ja loodusvarade järgi eristatakse õhkkonna-, vee-, mullastiku-, maapõue-, maastiku-, taimkatte- ja loomastikukaitset. Loodusvarade kaitse abinõud peavad hoidma ära nende varade raiskamise […]

keskkonnatingimuste (õhkkond, pinna- ja põhjavesi, muld, elustik) olukord mingil maa-alal ja ajahetkel. K-t hinnatakse kvalitatiivselt asjatundja visuaalse ekspertiisiga või kvantitatiivselt ühekordse või püsiseirega (*monitooringuga). K-i hinnang hõlmab kas kõiki keskkonnatingimusi või üksnes mõnda neist. K-t hinnatakse kas võrdluses nn. fooniga (puhta alaga) või keskkonna standardiseerimisel kehtestatud normatiivsete näitajatega (piirväärtustega). K-i kvalitatiivsel hindamisel saadud info on […]

tsönoos, organismide kooselu vorme. Taimek. on koos kasvavate eri liiki taimede kogum; eristatakse looduslikke ja kultuurtaimek-i (agrofütotsönoose). Loomak. on biotoobis elavate loomade kogum. Seenekooslus on ühesuguse toitumissuhtega seente rühm biotsönoosis.

aine jääk taimses, muldses, loomses jm. massis pärast kuivatamist t°-l 105 °C juures (kaalukao lakkamiseni). K-t väljendatakse %-des (kuivmassi ja looduslikus olekus määratud toormassi suhe) ja kasutatakse bioloogilise produktiivsuse, mullavarude, bilansside jm. arvutustes.

*alluviaalmuld, *Fluvisol, siseveekogude tulvaveealal kujunenud muld; profiilis eristub *alluuviumi sisaldav Aa-horisont. Ehituse ja koostise järgi jagatakse l-d teraliseks, kihiliseks ja mudajaks l-ks, veerežiimi järgi lammi-kamarmullaks, lammi-gleimullaks, turvastunud l-ks ja lammi-madalsoomullaks. Parimad omadused on lammi-kamarmullal, Eestis on kõige rohkem lammi-gleimuldi (jõgede kesklammil). L-de viljakus langeb üleujutuste vähenemise tõttu.

*Podzol, rohttaimedeta okasmetsa happeline muld; huumushorisont puudub või tema tüsedus on alla 5 cm. Metsakõdukihile järgnevad E- ja B-horisont. Eesti l-d asuvad liivadel, taigavööndis võivad nad olla ka liivsavil. Tekke ja ehituse järgi jagatakse l-d primaarseks (põline huumushorisondita metsamuld, sügavama leetumise korral huumus-illuviaalne), huumuslikuks (profiilis järgneb metsakõdule õhuke A-horisont) ja sekundaarseks (primaarse l-a ülesharimise või […]

*Gley-Podzol, alustevaesel lähtekivimil tekkinud happeline liigniiske leetunud muld. Moreenil on E-horisondi ülaosa läbiuhutav ja leetunud, allosa vahelduva hapendus-taandusrežiimi tõttu roostene ja B-horisont tugevasti ülagleistunud. Liivadel järgnevad valgele leethorisondile huumus-illuviaalne (Bh) ja R2O3-illuviaalne (Bs) horisont, selle all paikneb süvagleistunud või gleihorisont. L-g-a küllastusaste on madal, huumus sisaldab rohkesti fulvohappeid. Leetunud gleimulla profiilis on toorhuumuslik AT- või […]

*Luvisol, mitmesuguse karbonaatsusega moreenidel saviosakeste ümberpaigutumisel tekkinud muld; savist vaesunud heledale Ew-horisondile järgneb tumepruun või ruske savirikas Bt- või Bwt-horisont. L.m. on neutraalne või happeline vaid profiili ülaosas, ta on alustega küllastatud, hea veehoide (kuni 200 mm) ja produktsioonivõimega (kuni 20 t/ha), huumusesisaldusega 2,5–4%, tema huumus on täiuslik ja aktiivne. Eesti parimaid põllu- ja metsamuldi […]

happeliste huumusainete mõjul mulla mineraalosa lagunemine ja lagusaaduste liikumine koos laskuva veevooluga; kujuneb kvartsirikas leethorisont (E), selle alla liivadel Fe- ja Al-orgaaniliste kelaatide kuhjumisel huumus- ja raud-alumiiniumilluviaalne horisont (Bh, Bs, Bhs), moreenil lähtekivimist raskesti eristatav B-horisont. L-l suureneb mulla happesus, väheneb neelamismahutavus ja küllastusaste. L. tekib siis kui taimkate on liigivaene ning temast tekkiv huumus […]

(kamar-leetmuld), Podzol, alustevaesel lähtekivimil tekkinud muld; A-horisondile järgneva leethorisondi (E) tüseduse järgi ning A- ja E-horisondi suhte järgi eristatakse õhukesi (E-horisont puudub või on <5 cm tüse), keskmise sügavusega (A- ja E-horisont on tüseduselt sarnased) ja sügavaid (E>A) l.m-i. Vt. ka leetumine.

mulla karbonaatide lagunemine ja neeldunud aluste kolloididelt väljatõrjumine (vees lahustuvate soolade väljauhtumine). L-e sügavust näitab mulla kihisemise ülemine piir.

*Cambisol, karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld; huumushorisondi (A) all asub savistunud (Bw või Bwt) horisont. Kihisemine algab lähtekivimist, harvem B-horisondi allosast. L.m. on suure veehoide- (kuni 200 mm) ja produktsioonivõimega (kuni 28 t/ha), ta on alustega küllastunud ja neutraalse reaktsiooniga, huumusrikas (2,5–4%) ning tema huumus on täiuslik ja aktiivne. Eesti parimaid muldi (III–V klass). Vt. ka […]

lagundamatu ibe või tolmu uhtumine mulla ülemistest kihtidest alumistesse; peentest mullaosakestest vaesunud heleda Ew-horisondi alla tekib pruun või ruske savi-illuviaalne (Bt või Bwt) horisont. L. võib toimuda ühtlaselt kogu mullas või lokaalselt juurekäikudes ja lõhedes, siis esineb mullaagregaatidel ibe ja tolmu voolusvorme (kutaane). L. areneb tihti koos savistumisega.

alla 10% füüsikalise savi osakesi sisaldav mullaerim. Sõredas l-s on neid vähem kui 5%, sidusas l-s 5–10%. Kui füüsikalise liiva osakeste (0,01–2 mm) hulgas domineerib jäme tolm (0,02–0,05 mm), eristatakse tolmjat l-a. L. on väikese veehoidevõimega ning koosneb pms. kvartsist, on keemiliselt vaene, allub kergesti leetumisele.

20–50% füüsikalise savi osakesi sisaldav mullaerim. L. jagatakse saviosakeste hulga järgi kergeks (20–30% savi), keskmiseks (30–40% savi) ja raskeks (40–50% savi). Liiva ja tolmu hulga järgi eristatakse liivakaid ja tolmjaid l-i. L. on heade füüsikaliste ja keemiliste omadustega, kõrge produktsioonivõimega, soodustab akumulatiivseid mullatekkeprotsesse (savistumine, lessiveerumine).

*paepealne rendsiina, väga huumusrikas pael või dolomiidil arenev muld. Aluspõhi asub maapinnale lähemal kui 30 cm, levib loometsades ja –niitudel, põldudel vaid 20—30 cm tüseduse korral.

maaparandusvõte, kus lubiväetis viiakse happelisse mulda *mulla happesuse vähendamise ja *mulla toiterežiimi parandamise eesmärgil. L-l paraneb ka mulla füüsikaline ja bioloogiline seisund. Eestis vajab perioodilist lupjamist u. 40% haritavast maast, kõige enam on l-st vajavaid näivleetunud, leetunud ja leet-gleimuldi Lõuna- ja Kagu-Eestis. L-ks kasutatakse karbonaatsete kivimite jahu, allika- ja järvelupja, kuid kõige enam põlevkivituha mitmesuguseid […]

(lad luvi ‘pesema’), *leetjas muld.

*varisest moodustunud ja mineraalosaga segunenud msg. muundumisastmes olev orgaaniline mass metsamulla pinnal. M. on tihedasti läbi põimitud taimejuurtest, sisaldab vetikaid, seeni, baktereid, selgrootuid, tolmuteri ning seemneid. Ta täidab olulist osa mets–muld süsteemi energiavoos ja aineringes, kujundab metsamulla režiime ja seisundeid, osaleb metsamuldi kujundavates ja arendavates protsessides. M. moodustumine, tüsedus ja hulk olenevad puistust, tema varisest, […]

maakasutusest tulenev üldmõiste mulla kohta, mis on kaetud metsaga, mida iseloomustab *metsakõdu ning mille talitlused on seotud metsa taimkattega. Nende seas on muldi (*leedemuld), mis kujunevad, arenevad ja levivad ainult metsa all. Enamasti on mis tahes muld metsaga kaetult käsitatav kui m. Peale osa soomuldadest on Eestis kõik mullad algselt olnud m-d, millest inimtegevuse ja […]

*mullateaduse haru, mis on orienteeritud metsa kui põhilise bioprodutsendi ja mulla vaheliste talitluste ning vastasmõjude selgitamisele. M. käsitab metsakoosluse põhjuslik-talitluslikku ning tagajärgset osa mullatekkes ja arenemises, mulla mõju metsa produktiivsusele, aineringet *mets–muld süsteemis, selle muutumist looduslike ja inimtegevusest tingitud protsesside tulemusena ning mulla koostist, omadusi, re(iime, protsesse ja ehitust kui metsakasvukohatüüpide olulisemaid iseloomustajaid.

tahke osa koostisest tulenev üldmõiste mulla kohta, milles on ülekaalus mineraalained. M-a vastand on *turvasmuld. Vt. ka liivmuld, liivsavimuld, saviliivmuld, savimuld.

(monitor, hoiataja, nõustaja), seire, keskkonnaseisundi plaanipärane ja programmeeritud uurimine ja pidev jälgimine mingi aja jooksul. M-ujaamu rajatakse inimtegevusest mõjutamata või võimalikult vähe mõjutatud nn. foonialadele, inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele ning nende siirdealadele. M. võib olla üleilmne e. globaalne, piirkondlik e. regionaalne ning kohalik e. lokaalne. Meetodite järgi eristatakse geofüüsikalist (kliima, ilmastik, kiirgus, soojus- ja veerežiim), […]

looduse (*biosfääri) komponent, mis on kujunenud ja areneb maakoore pindmises osas eluprotsesside käigus; ta on loodusvara, mida kasutavad ja muudavad taimed ning muudavad taimse, loomse ja mikroobse orgaanilise aine muundumissaadused. M. on *produktsiooniprotsessi tulemuseks ja vee ning mineraalse toidu allikana ühtlasi selle eeltingimuseks. *Geneetilisteks horisontideks jaotununa ulatub m. eluprotsesside toimumise ja orgaanilise aine muundumissaaduste mõju […]

geoloogilise aluspõhja või pinnakatte kivim, mis lasub *mulla lähtekivimi all ning millest pole tekkinud *mullaprofiili ükski *geneetiline horisont. Soomulla aluskivimiks on turba all lasuvad mineraalkihid sõltumata nende koostisest ja päritolust.

mulla muundumine ning tema seisundi ja talitluste halvenemine mõnede looduslike protsesside (*leetumine, *gleistumine, *soostumine, sooldumine*) hoogustumisel või mulla kahjustamine inimtegevuse tulemusel. Eristatakse ehitus- ja olmedegradatsiooni, mille tagajärjel muld kivide, asfaldi või prügiga kaetult üldse hävib. Masindegradatsioon tihendab mulda, muundab negatiivselt mulla seisundit ja vähendab produktsioonivõimet. Keemilise degradatsiooni tulemuseks on toiteelementide defitsiidi ja/või liia teke, organismidele […]

mullaprofiili koosnemine geneetilistest horisontidest; mulla ehituse muutumine horisonditi on mullaprofiili morfoloogiline diferentseerumine; selle järgi kuidas horisonditi ja võrdluses lähtekivimiga muutuvad mulla koostis, omadused ja re(iimid eristatakse mineraalset, keemilist, mehhaanilist, hüdrotermilist jne. diferentseerumist.

mulla ja mulla lähtekivimi ajutise vooluveega ärakanne ja uuristus kallakulistel aladel või lendumine tuulega mere- ja järverannal ning tuultele avatud lagendikel. Mulla vee-erosioon tekib kõrgendike nõlvadel ning lohkude, nõgude ja orgude veerudel, kus maapinna kallakus on suurem kui 3°. Eristatakse pinnalist e. lauserosiooni, kus vihma- ja lumesulamisveega kantakse minema mulla pindmist kihti, ning süva- e. […]

kogum mulla näitajaist, milleks on mineraalne ja granulomeetriline koostis, lõimis, struktuur, füüsikalised (eriti mulla tihedus, eripind ning õhu ja veega täidetud poorsus) ja tehnoloogilised omadused, vee-, niiskus-, õhu-, soojus- ja hapendus-taandusre(iim, aktiivveemahutavus (omastatava vee diapasoon), üldine ja aktiivne veevaru kogu mullas ja geneetilistes horisontides, mullaprofiili mehhaaniline ja hüdrotermiline diferentseerumine horisonditi ja võrdluses lähtekivimiga.

*pedogenees, mulla lähtekivimi muutumine ja kujunemine mullaks ning mulla edasine arenemine taimse, loomse ja mikroobse orgaanilise aine ning selle muundumissaaduste kui m. liikumapaneva jõu toimel. Olemuselt on m. bioloogiline protsess, kus lähtekivimist, taimkattest, kliimast jt. looduslikest tingimustest sõltuvate *mullaprotsesside tulemusel kujuneb, areneb ja diferentseerub *mullaprofiil, muutuvad geneetiliste horisontide koostis ja omadused ning areneb produktsioonivõime.

mulla tekke ja arenemise käigus *mullaprotsesside tulemusena kujunenud ja muutuvad eri tüseduse, värvuse, koostise ja omadustega kihid, mida tähistatakse ladina tähtedega ning millel on oluline koht muldade tundmisel ja eristamisel. Organogeensed h-id: metsakõdu, rohukulu, tähis O (O1, O2, O3 või OL, OF, OH, van. Ao); turvas, tähis T (T1, T2, T3). Akumulatiivsed (ainete kuhjumise h-id): huumushorisont, tähis A (van. […]

vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotsieerumata hapete sisaldumine mullas. Olemuselt ekstrinsne hapestumine tekib orgaanilise aine muundudes ning iseloomustab kõiki muldi, intrinsselt hapestub muld kristallokeemiliste muutuste ja keemiliste reaktsioonide tulemusel lähtekivimil, mis on rikas alumiinium- ja raudoksiididest. Aktiivset happesust põhjustavad mullalahuses olevad vesinikioonid, potentsiaalset ehk passiivset ehk varjatud happesust dissotsieerumata happed ning mullakolloididel neeldunud vesinik- ja alumiiniumioonid. Viimane jaguneb […]

kogum huumusega seotud näitajaist, milleks on huumushorisondi ja huumusprofiili iseloom ja tüsedus, orgaanilise süsiniku (huumuse) ja lämmastiku sisaldus, varu ja vahekord, orgaanilise aine ning huumusainete grupiline ja fraktsiooniline koostis ning vahekorrad.

kogum mulla näitajaist, milleks on mineraalne ja keemiline koostis, keemilised ja füüsikalis-keemilised omadused, hapendus-taandus- ja toiterežiim, mullaprofiili keemiline diferentseerumine horisonditi ja võrdluses lähtekivimiga.

kivide sisaldus mullas, tema horisontides ja lähtekivimis. Eristatakse suuri (Ø üle 20 cm),väikesi (Ø 10-20 cm) ja peenkive (Ø 1–10 cm). Viimaste teravakandilised tükid on rähk (rähas), ümardunud kantidega tükid on veeris ning lapikud ümardunud tükid klibu. Pinnakivid on nähtavad, peitkivid asuvad aga poolmattunult või täiesti mattunult mullas. M-t hinnatakse kivide rohkuse (tabel) ja suuruse […]

muldade süstemaatiline rühmitamine nende tekke, geneesi (arengu), protsesside, profiili ja selle diferentseerumise, diagnostiliste horisontide ja omaduste alusel seltsideks (order), alamseltsideks (suborder), klassideks, tüüpideks, alltüüpideks, liikideks ja erimiteks. Need kõik on muldade taksonoomilised üksused, millesse kuuluvate muldade kogum on takson. Enamiku klassifikatsioonide põhiühikuks on mullatüüp. M-e on globaalseid, mis haaravad kõiki muldi Maal, ning riiklikke ja […]

ainete mitmekesisus (nomenklatuur) ja hulk, millest mullamass on üles ehitatud ning mis pärinevad kas mulla lähtekivimist või on tekkinud mulla moodustumise ja arengu käigus. Mulla mineraalset koostist iseloomustavad primaarsed ja sekundaarsed mineraalid, nende hulk ja vahekorrad mulla geneetiliste horisontide mineraalosas; mulla keemiline koostis on keemilised elemendid, nende hulk, esinemisvormid ja vahekorrad mulla geneetilistes horisontides; mulla […]

maakoore kivim, millest ja millel *mullatekkes on kujunenud muld. M. on enamasti antud maakohta iseloomustava viimase geoloogilise ajastu kivim, nt. Eestis moreenid, liustikujõgede ning jääajajärgsete veekogude setted. Aluspõhja avamusaladel võib m-ks olla ka aluspõhjapaas, liivakivi jm. Ühtlase koostise ja lasuvusega m-l (moreen) on kogu *mullaprofiil kujunenud sellel. Kui mullaprofiili horisondid on kujunenud kihiti erineva koostise […]

mulla mikrovälimik, õpetus mulla mikroehitusest rikkumata ehitusega mullast spetsiaalselt valmistatud õhikutel. Õhikuid optilise või elektronmikroskoobi all vaadeldes ja pildistades uuritakse mulla mikroehituse skeletti (mineraaliterad), plasmat (huumus- ja savimoodustised ning orgaanilis-mineraalsed kogumid), voolusvorme (kutaane), kelmeid ja poore.

mulda iseloomustavad näitajad, mis on kujunenud koos geneetiliste horisontidega mulla tekke ja arengu käigus ning võimaldavad muldi üksteisest eristada. Mulla füüsikalised omadused, nagu lõimis, struktuur, tihedus, tahke faasi tihedus, üld- ja diferentseeritud poorsus, eripind, eripinna indeks, iseloomustavad mulda ja tema geneetilisi horisonte kui füüsikalist keha; keemilisteks omadusteks on keemiliste elementide ja huumuse erineva liikuvusega vormide hulk ja vahekord […]

*mulla efektiivne viljakus, mulla omadus, mida väljendab saagi (*puhasproduktsiooni) suurus aastas (Mg ha-1) või ööpäevas (g m2) ning mis oleneb mulla aktiivveemahutavusest (omastatava vee diapasoonist) ja keemilistest varudest. M-t saab arvutada aktiivveemahutavuse jagamisel *transpiratsioonikoefitsiendiga, liites sellele mulla omastatavat vett täiendavate sademete arvel saadava ning eeldades mitteproduktiivsete veekadude puudumist.

mulla koostise ja omaduste negatiivne muundumine sinna väära majandamise ja olme tagajärjel sattunud ainete tõttu. M-st põhjustavad radioaktiivsed ained, raskmetallid, pestitsiidid, mitmed aromaatsed-, polütsüklilised aromaatsed- ja kloreeritud orgaanilised ühendid, õlid, happed, leelised ja soolad. M. lähtub tihti õhu või vee saastumisest, kuid mitmed ained (nitraadid) mullas kinnistumata tingivad sealt väljununa just vee või õhu saastumist. […]

mulla kui looduslik-ajaloolise moodustise olukorda iseloomustav kogum vastastikku seotud ja sõltuvuses olevaist näitajaist, mis eristab muldi üksteisest ja määrab nende põhjuslik-talitlusliku koha ökosüsteemis ja maastikul.

mulla võime juhtida vett ülemistest horisontidest (kihtidest) alumistesse; kuivas mullas algab see molekulaar- ja kapillarjõudude toimel imendumisega. Kui muld sel viisil on veega küllastunud (kapillaarid täitunud), järgneb vee liikumine gravitatsioonijõu toimel mulla mittekapillaarsetes vaheruumides – see on filtratsioon. Imendumine ja filtratsioon koos moodustavadki m-e, mida väljendatakse veehulgaga, mis läbib kindla tüsedusega mullakihi ajaühiku jooksul.

mulla veehoidevõime, vee hulk massi- või mahuprotsentides või veesamba mm-tes absoluutkuiva mulla kohta, mida see suudab kinni hoida. Eristatakse veemahutavuse liike, mida nimetatakse ka mulla hüdroloogilisteks konstantideks; maksimaalne hügroskoopsus väljendab mullaosakestel tugevasti seotud vee hulka, see on liikumatu, taimedele omastamatu ega osale aktiivselt mullaprotsessides, mida enam on mullas saviosakesi ja huumust, seda suurem on eripind […]

teadus muldkattest (mullastikust), muldade paiknemisest, selle seaduspärasustest ja põhjustest, *mullateaduse ja *geograafia piiriteadus. M. üheks põhimeetodiks on mullastiku kaardistamine (*mullastikukaart), mis on aluseks *mullastiku rajoneerimisel. M. kujunes 19. saj. lõpul Venemaal (V. Dokutšajev, N. Sibirtsev) pärast mullastiku vööndilise paiknemise avastamist. Horisontaalne vööndilisus kajastab mullastiku seaduspärast paiknemist tasastel aladel paralleelselt laiuskraadidega (horisontaalne laiuseline vööndilisus) või meridiaanidega […]

meetmed mulla ja *mullastiku kui loodusvara säilitamiseks, parandamiseks, taimede kasvatamiseks, kahjustatuse korral taastamiseks ning kaitseks hävitamise, *degradatsiooni ja *saastu(a)mise eest. M. on lahutamatus seoses vee-, taimkatte- ja maastikukaitsega ning moodustab *ökosüsteemide kaitse osa. M. eesmärk on vähendada produktsioonivõimelise põllu- ja metsamajandusmaa jäämist ehitiste, teede, karjääride ja kommunikatsioonide alla, takistada muldade kõrbestumist, kuivamist, sooldumist ja soostumist, […]

keemia seadustele tuginev *mullateaduse haru, mis käsitab mulla keemilist koostist, keemilisi omadusi, mullas toimuvaid reaktsioone ja protsesse, mulla koostekomponentide vastasmõjusid, neelamisnähtusi ja nende seaduspärasusi, huumusainete ja mineraalide keemilist olemust, keemilise ja füüsikalis-keemilise analüüsi meetodeid, mulla saastamise ja -kaitsega seotud keemilisi muutusi, ainete liikumist ja talletumist mullas. M. on tihedasti seotud mullateaduse teiste harudega ning on […]

mullavesi, milles on ioonselt, molekulaarselt ja kolloidselt lahustunud mineraalseid ja orgaanilisi aineid ning gaase; lahustunud ainete nomenklatuur määrab m-e koostise, nende hulk aga m-e kontsentratsiooni. M-e koostis ja kontsentratsioon on ajaliselt ja horisonditi väga muutuv ning seotud nii mullas toimuvate protsesside, ümbritseva keskkonna kui ka taimede toitumise ja inimtegevusest johtuvate tehnoloogiate ja parandusvõtetega.

õpetus mulla mineraalsest koostisest ja mineraalidest mullas. M. on mullateaduse haru, mis tihedalt seotud *mullakeemia ja *-geneesiga. Erilise tähelepanu all on muutused primaarsetes mineraalides, sekundaarsete mineraalide moodustumine ja muundumine *mullaprotsessides ning mullaprofiili mineraalne diferentseerumine. M-s kasutatakse immersioonanalüüsi primaarsete mineraalide uurimisel, sekundaarsete mineraalide puhul aga termilise, röntgenograafilise, spektromeetrilise ning keemilise analüüsi meetodeid.

õpetus mulla ehitusest ja välistunnustest; mulla morfoloogia, mulla välimik. Tähtsamad mulla morfoloogilised tunnused on *mullatekkes moodustunud ja *mulla geneesis arenevad *geneetilised horisondid, nende järjestus, tüsedus, värvus, struktuur, tihenemine, üleminek, momendi niiskus, uusmoodustised (roosteplekid, konkretsioonid, voolusvormid e. kutaanid, gleilaigud, soolakirmed, koproliidid) ning lisandid (juurejäänused, söetükid, luud, metall). Eristatakse makro-, meso- ja mikromorfoloogiat. Makromorfoloogias rakendatakse meeleelundite abil […]

mulla geneetiliste horisontide vertikaalne läbilõige maapinnast lähtekivimi ülemise piirini, kuid mulla iseloomustamiseks ja temas toimunud ja toimuva tuvastamiseks loetakse mullaprofiili hulka ka lähtekivimi ülemist osa sügavuses, kus olulisi mullatekkelisi muutusi pole; huumusprofiili mullaprofiilis moodustavad horisondid, mis sisaldavad üle 0,3% orgaanilist süsinikku.

mullaprofiili jaotumine geneetilisteks horisontideks ning viimaste koostise ja omaduste muutumine võrdluses lähtekivimi vastavate näitajatega. Vt. mulla ehitus

elusa ja muundunud orgaanilise aine, eelkõige huumuse, lähtekivimi ja mulla mineraalosa ning mullavee ja -õhu vastastikused dünaamilised mõjutused, mis kujundavad ja arendavad mulda ning mullarežiimide muutmise kaudu kujundavad ja muudavad mulla geneetilisi horisonte ja muudavad nende koostist ja omadusi; orgaanilise ja mineraalse aine, mullavee ning -õhu vahel toimuvad lihtsad reaktsioonid (lahustumine, sadestumine, hapendumine, taandumine, hüdrolüüs, […]

mulla koostise ja omaduste ajaline ja ruumiline muutumine, mis määrab mullas toimuvate protsesside ja bioproduktsiooni olemust ning kulgu. Veerežiim on vee sisenemine mulda, liikumine ja kogunemine mullas ning lahkumine mullast, sellest tuleneva veebilansi järgi eristatakse veerežiimi tüüpe; niiskusrežiim on erineva liikuvuse ja omastatavusega veeliikide dünaamika mullas ja tema geneetilistes horisontides; õhurežiim on mulla õhu hulk (aeratsioonipoorsus) ning gaaside koostis, […]

muldkate, mingi maa-ala (metsa, põllu, talu, metskonna, valla, maakonna, riigi, mandri) muldade kogum (kooslus). M-u iseloom, seisund(id), produktsioonivõime ja ressursoloogiline väärtus on summa teda moodustavate muldade vastavatest näitajatest. M-u ühtlus või kirjusus (vahelduvus) oleneb maa-ala geoloogilisest ja geomorfoloogilisest ehitusest, taimkattest, mikro- ja mesokliimast ning veerežiimist. Vt. ka muld, mullageograafia, m-ukaart.

spetsiaalne füüsikalis-geograafiline kaart, mis kujutab muldade paiknemist (*mullageograafia). Eristatakse üldm-e (mullatüüpide, liikide jt taksonite paiknemine) ja eriotstarbelisi m-e (nt. muldade reaktsiooni kaart, maahindamiskaart, omastatava veevaru kaart jms.). Kogu Eesti territooriumi kohta on koostatud ja digitaliseeritud suuremõõtkavaline (1 : 10 000) m. koos digitaalse andmebaasiga; see võimaldab saada arvutist värvilist väljatrükki koos pindalaliste ja teiste kaardil […]

*pedoloogia, loodusteadus, mis käsitleb mulla teket, arenemist, koostist, omadusi, režiime, protsesse, bioloogilist produktiivsust ja levikut, taimkatte ja mulla vahelist aine- ja energiaringet ning muldade kaardistamist, hindamist, kaitset, kultuuristamist, parandamist ja kasutamist. M. jaotub temaatilise suunitluse ja kasutatavate meetodite järgi mitmeks haruks, nagu *mullabioloogia, *mullafüüsika, *mullageograafia, *mullakeemia, *mullamineraloogia, *mullamorfoloogia, *mullagenees ja *klassifikatsioon jne., ning on tihedas […]

mulla lähtekivimi muutumine mullaks organilise aine ja selle muundumissaaduste toimel. M-t kui bioloogilist protsessi mõjutavad kliima, lähtekivimi koostis ja omadused, maapinna reljeef, veerežiim ja inimtegevus. Primaarne m. algab kõikjal organismide asumisega kivimeile või nende murendeile ning järjest hoogustuvate reaktsioonidega kivimi mineraalosa ja orgaaniliste ainete vahel. Orgaanilise aine sünteesi ja muundumise tõhustudes kivimite *murenemine, m., *mullaprofiili […]

muldade liigitus tekke, arengu, ehituse, koostise ja omaduste järgi taksoniteks. M. põhitaksoniks on mullatüüp. Lähtekivimi järgi liigitatakse muldi gruppideks, lõimise järgi erimeiks. Mullatüüpe eristatakse *mullaprofiili’ ja selle diferentseerumise põhjal. M. erineb koolkonniti. Vt. mulla klassifikatsioon.

mullas olev pms. sademeist, aga ka juurdevoolust, kokkutuisanud lumest jms. pärinev vesi. Veeauruna sisaldub see mullaõhus, on väga liikuv, veevarude kujundajana kohati üsna oluline, kuid taimedele omastamatu ega osale otseselt mullaprotsessides, keemiliselt seotud veena kuulub mineraalide ja huumuse koostisse ning sellisena osaleb mulla keemilise seisundi kujundamisel ja mullaprotsessides, füüsikaliselt seotud veena hoitakse molekulaarjõududega mulla tahketel […]

mulla kvalitatiivne omadus, mis väljendub mulla võimes varustada taimi vee ja toiteelementidega ning taimejuuri hapnikuga. Mulla looduslik viljakus kujuneb koos mulla tekkega, areneb mullageneesis ning oleneb mulla koostisest, omadustest ja režiimidest. Mulla tehisviljakus kujuneb loodusliku m-e põhjal inimtegevuse mõjul. M-e kvantitatiivseks näitajaks on saakide kaudu väljenduv *mulla produktsioonivõime. Viimast nimetatakse ka mulla efektiivseks viljakuseks.

kivimite purunemine ja mineraalide muutumine Maa pindmises osas temperatuuri kõikumise ning vee, õhu ja organismide mehhaanilisel või keemilisel toimel. Eristatakse füüsikalist e. mehhaanilist (rabenemine), keemilist (porsumine) ja bioloogilist m-st. Viimane on seotud organismidest ajendatud muutustega ning ühtub *mullatekke mõistega. Rabenemisel muutub vaid kivimitükkide suurus, nende koostis jääb muutumata, porsumisel muutub kivimite mineraalne ja keemiline koostis. […]

Chernozem, Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp; suure huumusesisalduse (valdavalt >5%) ja tüseda (>50, kohati >100 cm) huumushorisondiga, neutraalse reaktsiooni, teralise või pähkelja struktuuri ja suure veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi- või savim., mis monokultuuri ja ebaõige majandamise tingimusis on tõsiselt degradeerunud, kohati sekundaarselt sooldunudki. M. on suure *produktsioonivõimega, kuid see ei realiseeru […]

*pseudoleetumine, ebaleetumine, ferrolüüs, mullatekkeprotsess, kus ajutise ülavee tingimusis taandunud raud eemaldub (deferritisatsioon) või paigutub koos tolmu ja ibega ümber (*lessiveerumine) ning mulda tekib heledavärvuseline rauast vaesunud, kuid alumiiniumist suhteliselt rikastunud (autoaluminisatsioon) ja muude elementide suhtes peaaegu muutumatu horisont Ewg¯, milles roosteplekid tähistavad raua osalist tagasihapendumist. N. areneb ainult kahekihilise või raske lõimisega lähtekivimitel, kus orgaanilise […]

*pseudoleetunud muld, *Stagnic Luvisol, *Planosol, muld, mille profiilis esineb ajutise ülavee mõjul kujunenud ja vahelduva hapendus-taandusrežiimi tingimusis arenev heledavärvuseline ja roosteplekiline horisont (Ewg¯); kahekihilise lõimisega pruunis n-s (Stagnic Luvisol) asub see kollakaspruuni värvusega amorfse raua akumulatsiooni horisondi (Baf) ja savi-illuviaalse horisondi (Bt) vahel erineva lõimisega kihtide piiril, raske lõimisega heledas n-s (Planosol) aga vahetult huumushorisondi […]

ortstein, ortsand, *leet-glei-, *leede- ja *leetunud liivmuldade profiilis kujunenud ja arenev tumepruun või mustjaspruun kuni 1 m tüsedune huumus-illuviaalhorisont (Bh), mis koosneb peamiselt alumiinium-humaat-fulvaatsetest kompleksidest ning sisaldab ka raua ning räni amorfseid moodustisi; n.esineb ka mustjaspruunide terade ja mügarate (konkretsioonide) kujul *gleistunud leetunud ja *leet-gleimuldade Bs-, Bf- või Bg-horisontides.

bioindikatsioon, keskkonnaseisundi ehk biogeofüüsikalise ja –keemilise ümbruse, selle komponentide ning koostise muutumise iseloomustamine organismide esindatuse, elulisuse, ohtruse, sageduse, katvuse, käitumise jm. põhjal. Bioindikaator võib olla liik, populatsioon, kooslus või organismi mis tahes tunnus, ö-i objektiks õhk, vesi, muld, maapõu (kivimid), aga ka bioindikaatoriga suhtlevad või teda ümbritsevad ja mõjustavad teised organismid. Ö. on oluline looduse […]

kr. oikos ’maja, kodukoht, eluruum’ + logos ’õpetus’, teadus organismide ja neid ümbritseva elukeskkonna vastastikustest suhetest ja mõjutustest. Termini võttis 1866. a. kasutusele saksa teadlane Ernst Haeckel. Uurimisobjektide järgi eristatakse taime-, looma-, mikroobi-, inim-, mulla-, maastiku-, geo-, paleoökoloogiat, organisatsioonitasandi järgi aut- ehk liigi- või isendi-, dem- ehk populatsiooni- ja sün- ehk koosluseökoloogiat, inimtegevuse ja majandusharude järgi agro-, metsa-, linna-, […]

toiduahela energiakasutuse ja –kao vahekorda ning *produktsiooniprotsessi efektiivsust iseloomustav näitaja, mida väljendatakse toiduahela mis tahes tasemel (produtsendid e. rohelised taimed, rohusööjad, mitmel tasemel lihasööjad kuni tippkiskjateni) assimileerunud energia suhtega eelmisel tasemel assimileerunud energiasse %-des. Rohelise taime puhul väljendatakse ö. *fotosünteetiliselt aktiivse radiatsiooni (FAR) suhtes.

organism, kes asustab erisugustes geograafilistes oludes ühesuguseid nišše e. püsimiseks tarvilike tingimustega ruume või alasid.

organismi võime valida ja säilitada elutegevuseks vajalikke tingimusi, asustada selleks sobivat keskkonda ning reageerida ennast säilitavalt viimase muutustele.

keskkonnakriis, inimkonna ja looduse konflikt, mis tuleneb tootlike jõudude ja tootmissuhete mittevastavusest *ökosüsteemide materiaalsetele ja energeetilistele võimalustele. Ö. tekib kohalikest häiringutest ja võib laieneda ökoloogiliseks katastroofiks, nagu ohjeldamatust metsaraiest, kasvuhoonegaasidest või freoonidest tingitud kliimamuutused, vee, õhu ja mulla saastamine vms.

organismi võime kohaneda muutustega eluks vajalike tingimuste kvantiteedis ja kvaliteedis, talitluste rütmis ning toiduahela ja ümbruse vastasmõjudes, aga samuti võime kutsuda esile elutegevuse jätkumist tagavaid muutusi. Ö. toimib ka organismi enda ja mulla puhverdusvõime, ainete vees sadestumise või lahjendumise jpt. biogeofüüsikalises ja –keemilises ümbruses toimuvate reaktsioonide kaudu.

organismide ning neid mõjustavate ja neist mõjustatud keskkonnatingimuste kogum, mis põhjuslikult, talitluslikult ja tagajärgselt on *energiavoo, *produktsiooniprotsessi, toiduahelate ja *biogeokeemiliste aineringete kaudu ühildatud ühtseks isereguleerivaks ja arenevaks tervikuks. Ö-i elusa osa kiskahela moodustavad fotosünteesivad rohelised taimed e. produtsendid (tootjad), taimedest toituvad loomad e. esmased konsumendid (tarbijad), taimetoidulisi loomi söövad loomad e. teisesed konsumendid ja lihatoidulisi […]

ökotoon, kahe järsult erineva koosluse, ökosüsteemi, bioomi või maastikuosise siirdeala, mis sisaldab mõlema tunnuseid ja koostekomponente ning on seepärast kumbastki neist komplekssem või liigirikkam. Toimib nn. servaefekt, näiteks metsaservad, veekogude kaldad jms. on liikide kontsentreerumiskohtadeks: suurenevad liigilisus ja arvukus ning muutub loomade käitumine. Ö-de rohkus näitab maastiku mitmekesisust ja loob eeldusi bioloogilise mitmekesisuse suurenemiseks.

taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnatingimuste kogum, mis hõlmab klimaatilisi mõjureid (valgus, soojus, niiskus), mulda (mulla koostis, omadused, režiimid, seisundid), maapinna reljeefi jm. Ö. on ka väikseim ühetaoline maastikuüksus; laiemas tähenduses on ö. sama, mis *biotoop.

sama, mis *sooldunud rannamuld, *Salic Fluvisol.

sama, mis *mullateadus.

sama mis *näivleetunud muld, hele näivleetunud muld.

sama, mis *leedemuld või *leetunud muld, täiendustega koos ka üldnimetus *leet-glei- või *gleistunud leede- ja leetunud muldade jaoks.

*haritav maa, kus vaheldumisi kasvatatakse lühiealisi (teraviljad, kartul, juurviljad, lina) ja pikaealisi (põldhein) kultuure. Need koos umbrohtude, lagundajate ja mullaga moodustavad *agroökosüsteeme. P. väärtus oleneb mullast, asukohast, viljavaheldusest ja agrotehnoloogiast.

taimede (ka taimeorganite ja taimekoosluste) elutegevuse tulem, mis väljendub *bioproduktsioonina. P. on seotud *mullatekke ja *mullaprotsessidega ning nende liikumapanevaks jõuks; p-i osaks on saak, mis saadakse *puhasproduktsioonina.

paraskliimavöötmes pms. leht- ja segametsade all alumosilikaatsel või leostunud karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld, mille profiilis on savistunud Bw- või *lessiveerumise arenemisel ka Bt-horisont. Mittesilikaatse raudoksiidi kogunemisest on p-a värvus lähtekivimist tumedam pruun või punakaspruun; p. on enamasti nõrgalt happeline, mitmesuguse (kuni 10%) huumusesisaldusega, kõrge produktsioonivõime ja jõudsa aineringega. Eristatakse leostunud ja leetjaid p-i (vt. *leostunud […]

sama, mis *näivleetumine, ferrolüüs

sama, mis *näivleetunud muld, *Planosol, *Stagnic Luvisol.

*bioproduktsiooni kaalutav või mõõdetav osa, mis saadakse fotosünteesil moodustunud bioproduktsioonist *autotroofide endi elutegevuseks kasutatu mahaarvamisel. P. on tegelikult saadav saak. *Heterotroofide sekundaarne, tertsiaarne jne. p. sõltub võrdeliselt autotroofide primaarsest p-st.

rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide sisaldavate troopika- ja lähistroopikavöötme punaste, oranžide jms. muldade (Ferralsol, Alisol, Nitisol, Acrisol, Lixisol) üldnimetus. Nad katavad u. 17% maakera maismaast Aafrikas, L-Am-s, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel, Austraalias. Olenevalt tüübist on p-d mitmesuguse happesuse, huumusesisalduse, lõimise ja profiili ehitusega ning produktiivsusega.

(ingl. Red Data Book), ohustatud ja haruldaste taime-, seene- ja looma*taksonite (liikide, alamliikide, vormide) nimestik koos vormikohase andmestiku ja päästeprogrammiga. Ohustatuks loetakse otseses väljasuremisohus olevaid taksoneid, nende arvukus on erakordselt väike ja levila üliahas. Haruldased on hajusa levila või väikeste leiukohtadega taksonid. P. sisaldab andmeid taksoni endise ja praeguse levila, arvukuse, elupaiga, kasvukoha, bioloogia ning rakendatud […]

rahvapärane nimetus rendsiinadele, mille massis on rohkesti (20–50 ja enamgi %) karbonaatsete kivimite murendi teravakandilisi osiseid. Tegelikkuses nimetatakse tihti r-ks ka muldi, kus koreseline murend on ümardunud servadega või koguni lapik ning tuleks vastavalt kasutada hoopis mõisteid veeris- või klibumuld.

International Union of Soil Sciences, lüh. IUSS, mullateadust ja selle rakendamist edendav rahvusv. Organisatsioon, mis Rahvusvahelise Mullateaduse Seltsina asutati 1924. a. Roomas ning nimetati ümber ja reorganiseeriti R-ks 1998. a. Peasekretäri töökoha järgi on R. asunud Amsterdamis, Wageningenis, Viinis ja a-st 2002 Readingis (Inglismaa). President valitakse neljaks aastaks maalt, kus peetakse järgmist kongressi. R. täidesaatev […]

International Soil Reference and Information Centre, lüh. ISRIC, Hollandis Wageningenis 1966. a. Rahvusvahelise Mullamuuseumina asutatud keskus, mis teeb, korraldab ja koordineerib rahvusvahelisi uuringuid, metoodikaid, väljaõpet, ekspeditsioone jne. muldade, nende klassifikatsiooni, kaardistamise jpt. küsimuste alal. R-l on head laboratooriumid, suur raamatukogu, kollektsioonid maailma muldadest, vahendid teadusinfo töötlemiseks ja edastamiseks.

sama, mis *padurmuld, *sooldunud rannamuld, *Salic Fluvisol.

tööstuses, kaevandamisel, tee-ehitusel jm. rikutud ja lõhutud maade taastaimestamine ning lülitamine *bioproduktsiooni saamisse. Tehnilise r-se käigus tasandatakse tekitatud künklikud puistangud vm inimtekkesed maapinna ebatasasused, purustatakse ja tasandatakse mahajäetud teetammid, asfaltväljakud jt. tööstuslikud tehismoodustised ning kaetakse kas samast varem kooritud ja ajutiselt ladustatud või mujalt veetud mullakihiga. Bioloogiline r. on tehniliselt r-tud maa-ala taimestamine kas puudega […]

*karbonaatmuld, *Rendzic Leptosol, *Skeletic Regosol, muld, mis on kujunenud kivisel ja tugevasti karbonaatsel lähtekivimil, kihisemine algab huumushorisondist kõrgemal kui 30 cm, lühike ja lihtne profiil koosneb A–C (A–D), harvem A–Bw–C horisontidest, looduslikus taimkattes levib rohkesti lubja- ja kuivalembesi liike. Paepealsed r-d, ka loomullad, asuvad massiivsel pael ja mullakiht on õhem kui 30 cm, loometsad on […]

sama, mis *rendsiina, täiesti vastab paepealne rendsiina, kuid mitte kõikidel juhtudel rähkne rendsiina.

sama mis *sooldunud rannamuld, *padurmuld, *rannamuld.

mullaerim, mis sisaldab 10–20% saviosakesi. Olenevalt liiva (2–0,05 mm) ja jämeda tolmu (0,05–0,02 mm) vahekorrast eristatakse liivakaid ja tolmjaid s-i. Eestis on s-i 17%, haritaval maal on neid 31,5%.

mullaerim, mis sisaldab üle 50% saviosakesi. Olenevalt tolmu (0,05–0,002 mm) ja ibe (< 0,002 mm) vahekorrast eristatakse tolmjaid ja ibejaid s-i; kerges s-s on 50–65%, keskmises 65–80% ja raskes > 80% saviosakesi. S. on keemiliselt rikas ja suure veemahutavusega, kuid väikese veeläbilaskvuse ja halva õhustatusega, soojeneb aeglaselt ja on raskesti haritav. Eestis on s-i 4,8%, […]

*mullaprotsess, milles bioloogilise ja keemilise murenemise peened saadused ning orgaaniliste jäänuste mineraliseerumissaadused omavahel reageerinult ja ümberkristalliseerunult kuhjuvad tekkekohal ning muld rikastub peene ja keskmise tolmu, ibe ning raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraatidega. Kujuneb ja areneb savistunud Bw-horisont, mis võib *lessiveerumise tulemusena rikastuda ülemistes horisontidest pärineva saviga ning edasi areneda Bwt- ja siis Bt-horisondiks. S. areneb mineraalselt […]

*murenemise tüüp paraskliimavöötmes, kus saadusteks on pms. sekundaarsed savimineraalid, vähesel määral ka raud- ja alumiiniumhapendi hüdraadid ning sekundaarne kvarts, säilub primaarseid mineraale; vabanenud aluselised ühendid eemalduvad lahustunult.

osaliselt sama, mis *rendsiina, rähkne rendsiina, *rähkmuld.

sooldunud muld, mille huumus lahustub ja mineraalosa laguneb leelises keskonnas ning saadused uhtuvad mullast välja. A–En–Bnt profiil meenutab *leetunud mulda, kuid s. on leelisene ja küllastunud neeldunud Na+-ga. S. levib metsastepi- ja stepinõgudes, vajab kuivendamist ja kipsimist.

sooldunud muld, mille pindmises kihis lahustuvad soolad puuduvad, kuid on rohkesti neeldunud Na+. S. võib kevadel ja suvel, kui ülekaalus on aurumine, muutuda *solontšakiks või sügisel, kui sademed ületavad aurumise, tekkida solontšakist. Perioodilise läbiuhtumise korral võib s. areneda *solodiks. S. levib stepi-, kuivstepi- ja kõrbevööndeis, parandamise võtteiks on kipsimine ja väävelhappega hapestamine.

sooldunud muld, mille pindmises kihis on üle 1% lahustuvaid sooli ning mis on küllastunud neeldunud Na+-ga. S. tekib kuivstepi- ja kõrbenõgudes vee aurumise tagajärjel, soolajärve kuivamisel, aga ka kuival aastaajal *solonetsist. S. teket soodustab ebaõige niisutamine maaviljeluses. Eristatakse sooda- (ka musts.), sulfaat- (ka kohevs.), kloriid- (ka märgs.) ja segas-e. Suur s. on soolakõrb.

kergesti lahustuvaid sooli ja neeldunud Na+ sisaldava mullaga ning soolalembeste taimedega nõgus maa-ala poolkõrbes ja kõrbes, aga ka stepis ja kuivstepis, kus valitseb aurumise tüüpi veerežiim. Sekundaarsed s-d tekivad põldude ebaõigel niisutamisel.

lahustuvate soolade (Na2CO3, Na2SO4, NaCl, MgSO4, CaSO4, CaCl2, MgCl2) ning neeldunud Na+ kogunemine mulda kõrbe-, poolkõrbe- kuivstepi- ja stepivööndis, kus aurumine ületab sademete hulga, aga ka mujal, kus kivimid sisaldavad *murenemisel ja *mullatekkel vabanevaid soolasid või *mullaprotsesse mõjustab soolane merevesi. S-e laad oleneb sooldunud kihi sügavusest, soolade hulgast ja koostisest. Väär inimtegevus põhjustab sekundaarset sooldumist. […]

*padurmuld, *rannamuld, *Salic Fluvisol, nõrgalt sooldunud muld merevee üleujutuspiirkonnas madalal mererannal, üleujutustest kihitatud profiil on sarnane *lammimuldade profiiliga; eristatakse glei- ja turvastunud s-i ning sooldunud ranna-madalsoomuldi. Soolalembeste taimedega s-d on kasutatavad karjamaadena.

Histosol, muld, mille pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm, kuivendatult vähemalt 20 cm tüsedune alla 50% mineraalaineid sisaldav *turvas. S. tekib *glei- või *leet-gleimuldadest maismaa *soostumisel või veekogu põhjast või pinnalt kinnikasvamisel (mültumisel). S-d jaotatakse vastavalt veega toitumisele ja looduslikule taimkattele madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks; madals. tekib gleimuldadest või rohketoiteliste veekogude põhjast kinnikasvamisel, […]

veega küllastatud keskkonnas arenev *mullateke, mida *mullaprotsessidest iseloomustavad *turvastumine huumushorisondis ja mullapinnal ning *gleistumine järgmistes horisontides. S-t põhjustab nii pinna-, üla- kui ka põhja- ja üleujutusvesi, s-e laad ja tulemus olenevad liigse vee kogunemise kestusest, vee keemilisest koostisest, mulla lähtekivimist, maapinna ja aluskihtide reljeefist ning taimkattest ja orgaaniliste jäänuste muundumisest. Esmalt suureneb orgaanilise aine sisaldus […]

*ökosüsteemi mõistega osaliselt kattuv maismaa taimekoosluste ja muldade põhjuslikult, talitluslikult ja tagajärgselt seotud ning vastastikku sõltuv terviklik kogum, mida liidavad energiavoog, aineringed, bioproduktsioon, vastastikune regulatsioon ja kontroll. T. kätkeb endas muundajate tegevuse, on aluseks tarbijate olemasolule ning tugineb maakoorest ja atmosfäärist lähtuvale ainelisele ja energeetilisele. Vt. ka fotosüntees, kivimid, muld.

taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum. Põhiline taksonoomiline üksus on liik, peamised liigisisesed üksused on vorm, teisend ja alamliik. Liigist kõrgemad üksused on perekond, sugukond, selts, klass ja hõimkond. T-ks nimetatakse ka *muldade klassifikatsiooni ühikuid.

tahke osa koostisest tulenev üldmõiste mulla kohta, mille moodustab orgaaniliste jäänuste muundumisel tekkinud turvas ja kus mineraalosa sisaldub vähem kui 50%. T-a vastand on *mineraalmuld. Vt. ka saviliivmuld, liivsavimuld, savimuld.

veega küllastatuse tingimusis taimse orgaanilise aine muundumise pidurdumine ja vähemuundunud või muundumata jäänuste kogunemine mulla pindmisse horisonti ja mulla pinnale turba kujul. T. on kiiresti süvenev, sest kogunevad orgaanilised jäänused ja turvas seovad palju vett, suurendavad veega küllastatuse seisundit ning üha enam pidurdub jäänuste muundumine; *metsakõdu turvastub (OT), A-horisondi asemele tekib glei- ja leet-gleimuldades AT-horisont, […]