Rautuse ülesanded. Rautuse leiutamise ajal oli kabjaraudade peamine ja peaaegu ainus ülesanne kapjade kaitsmine läbikulumise vastu.
Veohobustega tekkis vajadus kaitsta hobuseid libisemise eest ja hakati kasutama haakidega raudu.
Sageli kasutatakse ortopeedilist rautust korrapäratute jäsemeseisude ja kabja deformatsioonide parandamiseks. Vigasel liikumisel (riivluse, rabamise ning kabja järelelohistamise puhul ja jäseme pööramisel) tekkivate vigastuste vältimine on võimalik ainult vastava rautuse abil.
Rautus peab vastama hobuse suurusele ning töö ja liikumispinna iseloomule. Vastavalt neile nõuetele kasutatakse tänapäeval väga erineva kuju, laiuse ja raskusega kabjaraudu.
Kabjaraud peab vastama kabja kujule. Raud koosneb kahest rauaharust, neid ühendav kabja eesseina laiune ala kannab nimetust kabjaraua eesosa. Vajadusel ühendatakse rauaharude lõpposad omabahel vaheharuga. Raua alumisel pinnal on välisäärte lähedal naelavagu, mida läbibad naelaaugus. Raua eesosas kõrgub raua paremaks allpüsimiseks poolkuujas rauakilp, vajaduse korral ka külgkilpe. Raua alumisele pinnale lisatakse libisemise vältimiseks või kabja tõstmiseks rauahaake.
