Phytoplankton Aphanothece bachmannii. Mesotroofsete järvede ja tiikide planktonis. Kolooniad võivad olla üle 100 µm diameetriga. Rakud kuni 2 µm pikad ja 1 µm laiad.Aulacoseira granulata. Esineb eutroofsete järvede planktonis peamiselt suvisel ajal. Niidi laius 5-21 µm.Aulacoseira granulata var. angustissima. Eutroofsetes ja hüpertoosetes järvede planktonis. Niidi laius 2-4 µm.Ceratium hirundinella. Esineb nii seisva kui ka voolava veega veekogude planktonis suvisel ajal. Pikkus koos jätketega kuni 450 µm.Ceratium hirundinella. Esineb nii seisva kui ka voolava veega veekogude planktonis suvisel ajal. Pikkus koos jätketega kuni 450 µm.Cryptomonas sp. Üldiselt järvede litoraalis ja taimestikus, kuid kevadisel ajal leiab ka avaveest. Suurus sõltuvalt liigist varieerub vahemikus 15 – 40 µm. Eelistab org. aine rikast vett. Pruuniveelistes veekogudes tavaline.Cyanodictyon planctonicum. Eutroofsete järvede planktonis pigem suvisel ajal. Rakud pigem piklikud, suurusega 1,5×1 µm. Kolooniad suurusega kuni 150 µm.Euastrum ansatum. Pikkus kuni 100 µm, laius 30-50 µm. Laialt levinud happelise veega veekogudes (pH < 7).Euglena oxyuris. Eutroofsete järvede litoraalis. Väikeste veekogude kaldapiirkonna planktonis. Pikkus kuni 200 µm ja laius kuni 30 µmEutetramorus cf fottii. Oligotroofsete kuni kergelt eutroofsete veekogude planktonis. Raku läbimõõt 4-10 µm.Fragilaria crotonensis. Oligotroofsete ja mesotroofsete järvede planktonis. Raku pikkus 40-170 µm. Suvine liik.Gloeotrichia echinulata. Suurte mesotroofstete ja mõõdukalt eutroofsete järvede planktonis. Koloonia läbimõõt võib olla kuni 7 mm.Microcystis aeruginosa. Keskmine koloonia läbimõõt 500 µm. Raku läbimõõt 4-6 µm. Esineb eutroofsete järvede planktonis suvisel ajal. Võib põhjustada õitsengut.Microcystis viridis. Koloonia keskmine läbimõõt u 100 µm. Raku läbimõõt 3,5-7 µm. Esineb eutroofsete järvede planktonis suvisel ajal. Võib põhjustada õitsengut.Microcystis wesenbergii. Koloonia keskmine läbimõõt u 100 µm. Raku läbimõõt 4-7 µm. Esineb eutroofsete järvede planktonis suvisel ajal. Võib põhjustada õitsengut.Pediastrum duplex. Diameeter võib olla kuni 200 µm kuid üldiselt nii suured ei ole. Esinevad suurte puhaste järvede planktonis. Enamasti suvisel ajal.Pediastrum integrum. Keskmine diameeter 100 µm. Väikeveekogudes ja märgaladel. Enamasti suvisel ajal.Pediastrum simplex. Koloonia läbimõõt kuni 200 µm. Mitmesuguste eutroofsete veekogude planktonis. Enamasti suvisel ajal.Pediastrum simplex var. biwaensePediastrum tetras. Läbimõõt kuni 55 µm. Väikeveekogude planktonis ja pealiskasvus.Phacus suecicus. Pikkus kuni 38 µm, laius kuni 25 µm. Järvede kaldapiirkonnas ja soostunud väikeveekogudes..Planktothrix agardhii. Niidi laius 4-6 µm. Esineb eutroofsete järvede ja tiikide planktonis. Põhjustab õitsengut.Sinivetikas Gloeotrichia echinulata (paremal) ja rohevetikas VolvoxStaurastrum anatinium denticulatum. Pikkus kuni 100 µm. Esineb nii seisu- kui kavooluveekogude planktonis kui ka rabaveekogudes.Tabellaria fenestrata. Seisu- ja vooluvete planktonis ja litoraalis. Eelistab madalamat pH. Raku pikkus 30-140 µm.Tabellaria flocculosa. Eelistab happelisema veega veekogusid. Peamiselt elab taimede vahel mittekinnitunult. Pikkus 50 µm.Uroglena sp. Esineb järvede kaldapiirkonna planktonis kevadel. Raku pikkus kuni 12 µm ja koloonia läbimõõt kuni 300 µm.Uroglena sp. Esineb järvede kaldapiirkonna planktonis kevadel. Raku pikkus kuni 12 µm ja koloonia läbimõõt kuni 300 µm.Volvox sp. Läbimõõt 500-850 µm. Raku suurus 5-9 µm. Esineb väikeveekogude kaldapiirkonnas.Woronichinia naegeliana. Koloonia läbimõõt kuni 180 µm. Raku pikkus kuni 7 µm, laius kuni 3,5 µm. Eutroofsete järvede ja tiikide planktonis. Võib põhjustada vee õitsengut.Woronichinia naegeliana. Koloonia läbimõõt kuni 180 µm. Raku pikkus kuni 7 µm, laius kuni 3,5 µm. Eutroofsete järvede ja tiikide planktonis. Võib põhjustada vee õitsengut.Woronichinia naegeliana. Koloonia läbimõõt kuni 180 µm. Raku pikkus kuni 7 µm, laius kuni 3,5 µm. Eutroofsete järvede ja tiikide planktonis. Võib põhjustada vee õitsengut. Macroinvertebrates Järvekäsnlane (Spongillidae spp.)Plumatella repens. Selja jõgi (Arkna) 2003 augustPiimjas lamelane (Dendrocoelum lacteum)Kiuduslane (Mermithidae spp.)OLYMPUS DIGITAL CAMERAHarilik mudatupp (Tubifex tubifex, Oligochaeta)OLYMPUS DIGITAL CAMERAPaksu jõekarbi (Unio crassus) kojad, Pärnu jõgi 2014OLYMPUS DIGITAL CAMERAGammarus pulex Vahujõest 2003 augustOLYMPUS DIGITAL CAMERAJõevähk Saaremaa Karujärves. 2002 augustOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAVesilane (Haliplus sp., Coleoptera)Hariliku jõevana (Potamophylax latipennis, Trichoptera) majad veealusel puulLarva of a caddisfly (Cyrnus flavidus)Kihulaste vastsed Vahujõest 2003 augustLarva of a non-biting midge (Chironomus plumosus) Macrovegetation OLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAKonnaosjad (Equisetum fluviatile)Vesiläätsed NeitsijärvesVesiläätsed (Spirodela polyrhiza) NeitsijärvesPetseri settetiik 2003Harilik konnarohi (Alisma plantago-aquatica)Vesikarikad (Stratiotes aloides) KöstrejärvesOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAHarilik vesikupp (Nuphar lutea)OLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERASärjesilma (Ranunuculus sp.) õisLepaaugu lähedal mülkas 2003 juuliVesilobeelia (Lobelia dortmanna)Vesi-kirburohi (Polygonum amphibium) Viitna PikkjärvesOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERAOLYMPUS DIGITAL CAMERA