{"id":23,"date":"2022-06-09T06:17:39","date_gmt":"2022-06-09T06:17:39","guid":{"rendered":"https:\/\/koguddev.emu.ee\/zoomeedikum\/?page_id=23"},"modified":"2024-04-29T10:27:22","modified_gmt":"2024-04-29T07:27:22","slug":"esileht","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/kogud.emu.ee\/zoomeedikum\/","title":{"rendered":"Esileht"},"content":{"rendered":"\n

Zoomeedikumi kogu jaguneb museaalseks osaks, kus on v\u00e4lja pandud valik anatoomia, patoloogilise anatoomia ja parasitoloogia ning ortopeedia ja rautuse museaale. Kogu l\u00e4tteks on loomaarstide koolitamiseks vajalikud \u00f5ppepreparaadid, kuid kollektsioon t\u00e4ieneb nii sihip\u00e4raselt hangitud kui teadust\u00f6\u00f6 ning loomakliiniku ravit\u00f6\u00f6 k\u00e4igus kogunenud materjalidega.
Lisaks arvukatele naturaalpreparaatidele on kogunenud hulgaliselt ajaloolise taustaga esemeid. Nii on annetatud muuseumile instrumente, dokumente, k\u00e4sikirju, fotosid, jooniseid, samuti erialast kirjandust alates XIX sajandi teisest poolest. <\/p>\n\n\n\n

Kogu struktuur<\/h2>\n\n\n\n

Normaalse anatoomia<\/strong> alakogu p\u00f5hiosa moodustavad selgroogsete, eriti imetajate ja lindude skeletid ning koljud, koduloomade veresoonte ja n\u00e4rvide topograafilis-anatoomilised preparaadid, koduloomade siseelundite ja veresoonte korrosioonpreparaadid, v\u00e4hene arv mulaa\u017ee jm. Anatoomia alakogus leidub ka \u00fcksikuid subfossiilseid imetajaluid ja nende fragmente.
Patoanatoomia ja parasitoloogia <\/strong>alakogu sisaldab makro- ja mikropreparaate haiguslike, sh t\u00e4nap\u00e4eval Eestis mitteesinevate nakkushaiguste puhuste muutustega (veiste katk, malleus jt), v\u00e4\u00e4rarendeid ning imetajate, lindude ja kalade parasiite.
Ortopeedia <\/strong>alakogu moodustavad terved ja haiguslike muutustega kabjad ning s\u00f5rad; hobuse kabja- ja veise s\u00f5rarauad, sookingad ning rautustarvikud.<\/p>\n\n\n\n

Kujunemislugu<\/h2>\n\n\n\n

Zoomeedikumi kogu sai alguse Vilniuse Medikokirurgia Akadeemia likvideerimise j\u00e4rel 1843. aastal Tartu \u00fclikoolile kingitud preparaatidest, mis anti hiljem \u00fcle 1848. aastal asutatud Tartu Veterinaariakoolile. Toonaste preparaatide hilisem saatus pole teada. Edaspidi on kogu pidevalt t\u00e4iendatud. 1918. aastal evakueeriti v\u00e4\u00e4rtuslik osa Saraatovisse. Palju preparaate h\u00e4vis Teise maailmas\u00f5ja ajal.<\/p>\n\n\n\n

Anatoomia alakogu<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

Kogu sai alguse Tartu Veterinaariakooli ja -instituudi zootoomia (koduloomade anatoomia), zooloogia ja v\u00f5rdleva anatoomia \u00f5ppevahenditest. Vanimad dateeritud s\u00e4ilikud p\u00e4rinevad 1853. aastast, nimelt inimese k\u00f5rva mulaa\u017e ning akadeemik Alexander Theodor v. Middendorfi (1815\u20131894) poolt Tartu Veterinaariakoolile kingitud hobuse pronksist skelett. Osa naturaalskelettidest (lamav hobune, eesti maat\u00f5ugu veis, l\u00f5vi jt) ning enamik imetajakoljusid on muretsetud enne 1917. aastat. Suure osa kollektsioonist koostas prof Ludvigs Kundzi\u0146\u0161 (1855\u20131940) aastatel 1887\u20131916. Valmispreparaadid osteti enamasti Ida- ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopa zookauplustest, kuid ka Napoli zooloogiajaamast ja Berliini Akvaariumist. Preparaate valmistati ka Eestis, nt Emaj\u00f5est p\u00fc\u00fctud s\u00e4ga peast.<\/p>\n\n\n

\n
\"TVI
TVI anatoomia muuseum 1890-ndate aastate l\u00f5pu paiku<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Teise maailma s\u00f5ja j\u00e4rgsel perioodil monteeriti paljud skeletid dots Paul Saksa juhendamisel. Luustike ja koljupreparaatide valmistamist j\u00e4tkatakse senini. Veresoonte ja n\u00e4rvide topopreparaadid on teinud peamiselt vanemlaborant Amanda Sunberg aastail 1952\u20131969. Osa s\u00e4ilikuid on valmistanud \u00fcli\u00f5pilased. 1980\u20131990ndatel aastatel selgitati dots Enn Ernitsa juhendamisel osa muuseumipreparaatide p\u00e4ritolu ning t\u00e4psustati ja ajakohastati nende nimetusi. Valmistati anatoomia ajaloo stendid (1996), mis kajastavad morfoloogia arengut kiviajast alates.
Viimastel aastak\u00fcmnetel on kogu t\u00e4ienenud Tallinna Loomaaia abiga, n\u00e4iteks on valmistatud teravmokkninasarvik Murray, amuuri tiiger Bronto, lumeleopard Olivia ja \u0161impans Pino skeletid.<\/p>\n\n\n

\n
\"\"
Anatoomiamuuseum koliti 2000. algusaastail Zoomeedikumi <\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Patoloogilise anatoomia<\/strong> ja parasitoloogia alakogu<\/h4>\n\n\n\n

Patoanatoomiliste p\u00fcsipreparaatide valmistamine algas arvatavasti juba Tartu Veterinaariakooli asutamise j\u00e4rel, alates 1848.aastast. Sel ajal levis p\u00f5llumajandusloomade seas laialt ka selliseid haigusi, mis on t\u00e4nap\u00e4evaks likvideeritud v\u00f5i esinevad v\u00e4ga harva (malleus e tatitaud, enzootiline l\u00fcmfangiit, veiste katk, n\u00f5lg, veiste kontagioosne pleuropneumoonia, tuberkuloos jmt). Konserveeritud lahanguleide kasutati haiguste diagnoosimiseks.
Aastal 1865 asus anatoomia prosektori kohale Ein\u0161ens Zemmers, kes t\u00f6\u00f6tades patoloogilise anatoomia professorina omandas \u00fclemaailmse kuulsuse just siberi katku e antraksei uurimisega. Sellekohaseid preparaate aga leidub kogus \u00fcksikuid, kuna siberi katku puhul on looma lahang keelatud. Toonastest levinumatest nakkustest on aga s\u00e4ilinud malleuse e tatitaudi ja tuberkuloosi kahjustustega elundite preparaadid.
1870-ndatel aastatel oli loomaarstil rohkelt tegemist ka veiste katkuga, mida uurisid Peter Jessen, Cazimir Raupach jt. Muuseumis s\u00e4ilitatakse p\u00fcsipreparaate veiste katku puhuste muutustega elundites: kahjustused l\u00fcmfis\u00f5lmedes, mandlites, p\u00f5rnas, far\u00fcngiit, verevalumid suulimaskestas jm.
Oma panuse patoloogilise anatoomia preparaatide valmistamisel on andnud professor Ernests Paukulis, Ernst Schr\u00f6der, hulga preparaate on valminud Johann Waldmann ja mitmed teised sel alal t\u00f6\u00f6tanud \u00f5ppej\u00f5ud.
Kuigi leidub piisavalt elu ajal looma kimbutavaid haigusi, on mitmed organismid juba enne oma ilmaletulekut m\u00e4\u00e4ratud esindama v\u00e4\u00e4rarendeid e soerdeid: k\u00f5ikv\u00f5imalikes suundades k\u00f5verdunud l\u00fclisambaga vasikad, kahen\u00e4olised p\u00f5rsad ja vasikad, \u00fchesilmaline \u00fclal\u00f5uatu varsapea, paljuvarbaline seajalg jne.
Suure panuse p\u00fcsipreparaatidega muuseumi t\u00e4iendamisel andis 1930. aastatest alates patoloogilise anatoomia alal t\u00f6\u00f6tanud professor Vassil Ridala. Tema juhendamisel on lisandunud preparaate parasiitidest, sigade punataudist, eba\u00f5igest s\u00f6\u00f6tmisest v\u00f5i lohakusest tingitud patoloogiliste muutustega, kasvajad, samuti suur hulk konkremente, pulstikuid.
Muuseumi peamine v\u00e4\u00e4rtus ongi ajalooline, kuna selline s\u00e4ilitamisviis v\u00f5imaldas haiguspilti v\u00f5rdlusmaterjalina kasutada. Viimastel aastak\u00fcmnetel on lahanguleidude talletamine naturaalsel kujul asendanud nende j\u00e4\u00e4dvustamisega peamiselt foto- ja videotehnika abil.
1990ndatel aastatel renoveeris, t\u00e4iendas ja kataloogis patoanatoomia kogu preparaate toonase loomaarstiteaduskonna veterinaarmeditsiini muuseumi juhataja Velta Lokk.<\/p>\n\n\n\n

Ortopeedia ja rautuse kogu<\/h4>\n\n\n\n

Kogu peamised s\u00e4ilikud tutvustavad hobusekapjade haiguslikke muutusi ning kabjaraudu, samuti traumade ja haiguste tagaj\u00e4rjel moondunud luude preparaate. <\/p>\n\n\n\n

Ortopeediakogu loodi Tartu Veterinaariakooli algusperioodil XIX sajandi keskpaiku. Esimesed preparaadid (\u00fcle 200 hobusekabja ja -raua) saadi Vilniuse Medikokirurgilise Akadeemia ja Kaasani \u00fclikooli veterinaaria kateedri likvideerimisel.
Tartu Veterinaariakooli esimene direktor prof Peter Jesseni (1801\u20131875 ettev\u00f5tmisel sepistas kooli \u00f5ppesepa abi Carl Friedrich Arndt rautusvahendite n\u00e4idiskogu. See l\u00e4ks maksma 28 h\u00f5berubla ning sisaldas 38 erinevat kabjarauda, krihviv\u00f5tme, kabjatangid ja 18 erinevat naela. Samaaegselt avaldas P. Jessen 1853. aastal asjaomase kogu kohta bro\u0161\u00fc\u00fcri tuntud Tartu kunstniku Friedrich Schlateri (1804\u20131870) litograafiatega. Kahjuks pole tsaariaegse kogu kujunemise ja s\u00e4ilimise kohta rohkem andmeid.<\/p>\n\n\n

\n
\"Professor
Professor Rudolf S\u00e4re ortopeediamuuseumis<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

XX sajandil t\u00e4iendas ja hooldas ortopeedia ja rautuse kogu prof Rudolf S\u00e4re (1909\u20131985), kelle eestv\u00f5ttel kujundati kogu v\u00e4ljapanek Vene tn 38 \u00f5ppehoonesse. Professori koostatud kirurgia ja kabjahaiguste \u00f5pikud olid toona \u00f5ppet\u00f6\u00f6s asendamatud. Professor S\u00e4re t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkasid alates 80. aastatest tolleaegse kirurgai ja s\u00fcnnitusabi kateedri \u00f5ppej\u00f5ud Mihkel Jalakas ja Mait Klaassen.
Aastal 1992 toodi nn kabjamuuseum Zoomeedikumi, mille praegustes ruumides hakati seda eksponeerima 2004. aastal.
Meditsiinis tuntakse ortopeedia m\u00f5iste all kogu tugi- ja liikumiselundite (l\u00fclisamba, vaagna, j\u00e4semete) vigastusi, v\u00e4\u00e4rasendeid ja talitlush\u00e4ireid ning nende ravi.
Zoomeedikumi ortopeediamuuseum koondab traditsiooniliselt peamiselt kabjahaiguste, hobuseraudade ja rautustarvikute n\u00e4idiseid, v\u00e4hem leidub preaparaate j\u00e4semete \u00fcldistest haiguslikest muutustest ja teistest tugis\u00fcsteemi patoloogiatest.
Kogu peamine v\u00e4\u00e4rtus on tema ajalooline taust. Tartu veterinaariakooli rajamise \u00fcheks motiiviks 19. sajandi keskel oli toonase tsaariarmee vajadus hobusearstide j\u00e4rele. Kooli esimese saja aasta jooksul moodustasid loomakliiniku patsientidest enamuse hobused, n\u00e4iteks 1910. aastal raviti kliinikus kokku 7074 looma, kellest \u00fcle 4200 olid hobused.
Kliiniku esimene patsient oli samuti hobune, 1848. oktoobrikuus raviti terveks \u00fcheaastase t\u00e4kks\u00e4lu parema tagajala vigastus.
Praegusel ajal ei leidu t\u00e4nu hobuste v\u00e4iksemale t\u00f6\u00f6koormusele ning nende hooldamise ja raviv\u00f5imaluste edenemisele hobusekapjadel nii ohtralt haiguslikke muutusi ning erinevaid kabjaraudu saab hankida ka sepikoja teenuseta. R\u00e4\u00e4kimata laiast valikust lisatarvikutest, mis rautusel hobuse seisuvigu parandavad ning jalahaigusi aitavad ennetada. Seet\u00f5ttu on lisandunud viimastel aastak\u00fcmnetel kogusse vaid \u00fcksikud eksponaadid.
Kogu s\u00e4ilikute kirjete koostamisel on aluseks Rudolf S\u00e4re ja Mihkel Jalaka koostatud nimekiri. Kahjuks puuduvad kirjetel p\u00e4ritolu kohta andmed, kuna kogu on leidnud kasutust peamiselt loomaarstide \u00f5ppet\u00f6\u00f6s. Ortopeedia ja hobuserautuse kursus oli veterinaariakooli algusaastatel \u00fcpris t\u00e4htis \u00f5ppeaine, selle raames harjutati sepikojas 5.\u20138. semestril 24 tundi n\u00e4dalas, m\u00f6\u00f6dunud sajandi 30. aastatel kokku kolmel semestril 5\u20266 tundi n\u00e4dalas. Veel 50 aastat tagasi pidi iga \u00fcli\u00f5pilane nimetatud \u00f5ppeaines arvestuse saamiseks suutma sepistada ka hobuseraua.
Kogu ajaloolise tausta t\u00f5ttu on selgitavad tekstid koostatud Rudolf S\u00e4re raamatute p\u00f5hja ning s\u00e4ilitatud on professori toonane terminoloogia ja s\u00f5nakasutus.
Kogu s\u00e4ilikuid inventeerisid ja dokumenteerisid Silva Tedrema ja Eha J\u00e4rv. Inglisekeelsed nimetused lisas Maa\u00fclikooli hobuste kliiniku arst Reet Herm. Kogu pildistas ja seadis veebilehele Eha J\u00e4rv.<\/p>\n\n\n\n

Allikad<\/strong><\/p>\n\n\n\n