{"id":221,"date":"2022-06-09T15:15:22","date_gmt":"2022-06-09T15:15:22","guid":{"rendered":"https:\/\/koguddev.emu.ee\/zoomeedikum\/?page_id=221"},"modified":"2024-04-29T15:42:21","modified_gmt":"2024-04-29T12:42:21","slug":"kabjad-ja-sorad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/kogud.emu.ee\/zoomeedikum\/ortopeedia\/kabjad-ja-sorad\/","title":{"rendered":"Kabjad ja s\u00f5rad"},"content":{"rendered":"\n

Kabi<\/strong> (ungula<\/em>; ingl hoof<\/em>) on kabjalistel kolmest nahakihist koosnev kolmanda varba l\u00f5pposa. Kliinilises m\u00f5istes kuuluvad kabja hulka ka piirdeluu distaalne osa, kabjaluu ja kabjak\u00f5hred, distaalne seesamluu, jalaplokipaun ning s\u00fcva varvastepainutaja k\u00f5\u00f5luse kinnituskoht.<\/p>\n\n\n\n

Kabja peamised \u00fclesanded on:
\u25cf j\u00e4seme alaosade kaitsmine mehaaniliste, keemiliste ja bioloogiliste v\u00e4lism\u00f5jutuste eest,
\u25cf t\u00f5ugete amortiseerimine k\u00e4imisel,
\u25cf j\u00f5u \u00fclekandmine k\u00e4imisel seoses varbasirutajate ja \u2013painutajate k\u00f5\u00f5luste kinnitumisega kabjaluule,
\u25cf kompimine (paremini arenenud eeskapjadel).
Hobusekapju on kujult v\u00e4ga erinevaid. \u00d6eldakse, et erinevaid kabjakujusid esineb niisama palju kui inimeste n\u00e4gusidki.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5rg <\/strong>(ungula<\/em>; ingl hoof<\/em>) \u00fcmbritseb s\u00f5raliste (siga ja m\u00e4letsejalised) varvaste tippu. Igal j\u00e4semel on neli s\u00f5rga: kaks ees- ja kaks tagas\u00f5rga. Kliinilises m\u00f5istes peetakse s\u00f5raks moodustist, mis koosneb piirdeluu distaalsest osast, piirdeliigesest koos sidemetega, s\u00f5raluust, distaalsest seesamluust, varbasirutajate ja -painutajate kinnituskohast ning s\u00fcnoviaalpaunast distaalse seesamluu ja s\u00fcva varbapainutaja k\u00f5\u00f5luse vahel.<\/p>\n\n\n\n

Ortopeediakogu preparaatide nimetused p\u00e4rinevad prof Rudolf S\u00e4re ja Mihkel Jalaka koostatud registrist. Samuti on selgitavad tekstid koostatud Rudolf S\u00e4re raamatute p\u00f5hja ning s\u00e4ilitatud ka professori toonane terminoloogia ja s\u00f5nakasutus.
Kahjuks puuduvad preparaatide p\u00e4ritolu kohta andmed, kuna kogu on varemalt leidnud kasutust peamiselt loomaarstide \u00f5ppet\u00f6\u00f6s.<\/p>\n\n\n\n

Allikad<\/strong>
Ernits, E., Nahkur, E. Koduloomade anatoomia. K\u00f5rgkooli\u00f5pik. Tartu: Eesti Maa\u00fclikool, 2013.
Ernits, E. Koduloomade anatoomia V. V\u00e4lisanatoomia. Kere\u00f5\u00f5ned. Tartu: Eesti Maa\u00fclikool, 2005.
R\u00e4ngel, A. \/Loomaarst A. R\u00e4ngel\/. Hobuserautamine ja kabja tervishoid. Autori kirjastus, Valhas, 1937.
S\u00e4re, R. Hobuserautamine<\/a>. Tartu: RK Teaduslik kirjandus, 1941.
S\u00e4re, R. Kabja ja s\u00f5ratervishoid. Hobuserautamine. Tallinn: Valgus, 1956.
S\u00e4re, R. Veterinaarkirurgia. Tallinn: Valgus, 1975.<\/p>\n\n\n

\n\t\t\t\t