{"id":54,"date":"2023-06-13T08:40:28","date_gmt":"2023-06-13T08:40:28","guid":{"rendered":"https:\/\/koguddev.emu.ee\/mumu\/?page_id=54"},"modified":"2023-09-05T11:59:43","modified_gmt":"2023-09-05T11:59:43","slug":"moisted","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/kogud.emu.ee\/mumu\/moisted\/","title":{"rendered":"M\u00f5isted"},"content":{"rendered":"<div class=\"search-in-place-box-container  hide-search-button  search-in-place-box-container-custom-design  \"><form role=\"search\" method=\"get\" class=\"search-form\" action=\"https:\/\/kogud.emu.ee\/mumu\/\">\n\t\t\t\t<label>\n\t\t\t\t\t<span class=\"screen-reader-text\">Otsi:<\/span>\n\t\t\t\t\t<input type=\"search\" class=\"search-field\" placeholder=\"Otsi &hellip;\" value=\"\" name=\"s\" data-search-in-place=\"1\" data-search-in-page=\"1\" \/>\n\t\t\t\t<\/label>\n\t\t\t\t<input type=\"submit\" class=\"search-submit\" value=\"Otsi\" \/>\n\t\t\t<input type=\"hidden\" name=\"search_in_place_form\" value=\"1\"><\/form><\/div>\n\n\n\n<div class=\"tooltips_directory\"><div class=\"tooltips_list_start\"><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">aktiivne happesus<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">vt mulla happesus.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">alluviaalmuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">(lad alluvium \u2019uhe\u2019), sama mis lammimuld.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">bioindikatsioon<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">sama, mis *\u00f6koindikatsioon.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">biotoop<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">(topos\u00a0\u2019koht\u2019, 1. biogeots\u00f6noloogias \u00f6kotoop, biots\u00f6noosi ehk elukoosluse abiootiliste tingimuste kompleks. Selles v\u00f5ib eristada kliimat (klimatoop), veeolusid (h\u00fcgrotoop) ja mulda (edafotoop). \u2013 2. s\u00fcn\u00f6koloogias koosluse (eriti loomakoosluse) elupaik, suhteliselt \u00fchesuguste keskkonnatingimustega ala.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">biots\u00f6noos<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">(koinos\u00a0\u2019\u00fchine\u2019), elukooslus, \u00fchesuguste keskkonnatingimustega maa-alal (biotoobis) elunevate organismide kogum. B-i organismid s\u00f5ltuvad nii keskkonnast (*\u00f6kotoobist) kui ka \u00fcksteisest, seal moodustub toiduahelaist keerukas suhete s\u00fcsteem (konneks), mis reguleerib b-i liigilist koosseisu ning tagab b-i s\u00e4ilimise ka m\u00f5ningate keskkonnamuutuste ja m\u00f5ne liigi v\u00e4ljalangemise korral. B-s eristatakse taime- (f\u00fctots\u00f6noose), seene- (m\u00fckots\u00f6noose), looma- (zoots\u00f6noose) ja mikroobikooslusi (mikrobots\u00f6noose). Mida mitmekesisemad [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">boniteet<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">(&lt; lad.\u00a0bonitas\u00a0\u2018headus\u2019), k\u00f5lviku v\u00e4\u00e4rtus; selle m\u00e4\u00e4ramiseks rakend. b-iskaalasid. Mulla b. n\u00e4itab mulla koostisest, omadustest, re\u017eiimidest jm. tulenevat tootlikkust. Maa b-i m\u00e4\u00e4ravad mulla b. ja maa kasutusk\u00f5lblikkust m\u00f5jutavad omadused (reljeef, kivisus, k\u00f5lviku suurus, mullastiku kirjusus). Metsa ja puistu b. n\u00e4itavad kasvukoha tootlikkust, seda v\u00e4ljendatakse hrl. 50- v\u00f5i 100-aastase puistu keskmise k\u00f5rgusena v\u00f5i arvutatakse puuliikide kohta koostatud [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">Cambisol<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">(&lt; lad.\u00a0cambiare\u00a0\u2018muutuma\u2019), pruunmuld (*leostunud muld).<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">deflatsioon<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">tuulekanne, tuuleerosioon, kuiva pudeda sette (liiva, aleuriidi) ja mulla \u00e4rakanne tuule toimel taimkatteta v\u00f5i n\u00f5rgalt taimestatud alalt. D. on eriti laiaulatuslik stepi- ja k\u00f5rbev\u00f6\u00f6ndis, metsav\u00f6\u00f6ndis on d-I mererannal ning eba\u00f5ige maakasutuse ja agrotehnika korral p\u00f5llumaadel. D-iohu puhul on vajalikud metsakaitseribad ja tugevajuureline taimkate, parandada tuleb mulla f\u00fc\u00fcsikalist seisundit.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">deluuvium<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">(&lt; lad.\u00a0deluere\u00a0\u2018\u00e4ra uhtma\u2019), n\u00f5lvajalamitele, veerudele ning n\u00f5gudesse kuhjunud setted ja muld, mille vesi on sinna uhtunud. D. on halvasti sorteerunud, teraj\u00e4medus v\u00e4heneb piki kallakut. Vrd. eluuvium.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">deluviaalmuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">pealeuhtemuld, k\u00f5rgendike lagedelt ja n\u00f5lvadelt erosiooni teel alla kandunud mullast moodustunud deluviaalse huumushorisondiga (Ad) muld k\u00f5rgendike jalameil ja n\u00f5gudes. D-a s\u00fcgavamates horisontides on enne deluuviumi kuhjumist seal olnud mullad. Niiskusolude j\u00e4rgi jaguneb d. deluviaalseks kamarmullaks, gleistunud ning glei- ja turvastunud d-ks. Deluviaalse pealeuhtekihi t\u00fcseduse j\u00e4rgi eristatakse n\u00f5rgalt, keskmiselt ja tugevasti pealeuhutud d-I (Ad vastavalt alla [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">eluuvium<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">(&lt; lad.\u00a0eluere\u00a0\u2018maha v\u00f5i v\u00e4lja pesema\u2019), kivimite murend v\u00f5i koreseline muld, mis on j\u00e4\u00e4nud tekkimiskohale. E. ei ole kihiline, sisaldab rohkesti murenemisele vastupidavaid mineraale. Tekib tasastel veelahkmealadel (nt. P\u00f5hja-Eesti lubjakiviplatoodel), Eestis pms. erodeeritud k\u00f5rgendike lagedel ja n\u00f5lvadel, kust \u00e4rakantud peenem murend ning peeneseline muld moodustab jalameil ja n\u00f5gudes *deluuviumi.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">erodeeritud muld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">(&lt; lad.\u00a0erodere\u00a0\u2018n\u00e4kitsema, l\u00e4bi s\u00f6\u00f6ma\u2019), k\u00f5rgendike lagedel ja n\u00f5lvadel ning oruveerudel paiknev muld, mille pindmine kiht on olenevalt n\u00f5lva kallakusest, mulla l\u00f5imisest ja taimkattest osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult \u00e4ra kantud; laiguti v\u00f5i lausaliselt avanevad maapinnal s\u00fcgavamad mullakihid. Haritavatel maadel k\u00fcntakse \u00fcles ja allutatakse erosioonile j\u00e4rjest s\u00fcgavamaid mullakihte ning suureneb alumiste horisontide m\u00f5ju mulla koostisele, omadustele ja re\u017eiimile. [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">ferrallitisatsioon<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mullatekkeprotsess troopikas ja l\u00e4histroopikas, kus muld rikastub raud- ja alumiiniumoksiidide ning nende h\u00fcdraatidega intensiivse bioloogilise aineringe tingimustes. Olenevalt raudoksiidide h\u00fcdratatsiooniastmetest ning huumuse laadist on f-l tekkinud mullad kollased, punased, punakaspruunid, mustjaspunased v\u00f5i rusked. F. levib ligi 1\/5-l maismaast, tema tunnuseid koos savistumisega leidub ka m\u00f5nes parasv\u00f6\u00f6ndi mullas.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">Fluvisol<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">(&lt; lad.\u00a0fluvius\u00a0\u2018j\u00f5gi\u2019), alluviaalmuld (*lammimuld).<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">fulvohape<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">(&lt; lad.\u00a0fulvus\u00a0\u2018punakaskollane\u2019), huumushape, mis lahustub leelistes ja n\u00f5rkades mineraalhapetes; koostises on 40\u201350% s\u00fcsinikku, 2\u20133% l\u00e4mmastikku, 43\u201348% hapnikku ja 5\u20136% vesinikku. Orgaanilise happe omadused annavad talle -COOH ja fenoolse -OH r\u00fchmad. Metallidega reageerides annab f. sooli \u2014 fulvaate. Naatrium-, kaalium-, kaltsium- ja magneesiumfulvaadid lahustuvad vees, raud- ja alumiiniumfulvaadid ainult leeliselises ja tugevasti happelises keskkonnas. F. m\u00f5jutab [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">f\u00fc\u00fcsikaline neeldumine<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">molekulaarne adsorptsioon, ainete seondumine tervete molekulidena. F. n-le alluvad pindpinevust v\u00e4hendavad ained. Pindpinevust suurendavad ained (nt. nitraadid) p\u00f5hjustavad negatiivset adsorptsiooni, mille puhul ained mullas kinnistumata leostuvad ning saastavad pinna- ja p\u00f5hjavett.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">f\u00fc\u00fcsikalis-keemiline neeldumine<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">asendus- ehk vahetusadsorptsioon, mullakolloididel neeldunud ioonide asendumine (vahetamine) ekvivalentse hulga lahuses olevate samanim. ioonidega.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">gleimuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">Gleysol, pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid v\u00f5i pidev gleihorisont. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm t\u00fcsedune turvastunud rohukamar v\u00f5i metsak\u00f5du. 10\u201330 cm t\u00fcsedune turvas on iseloomulik ainult turvastunud g-le. L\u00e4htekivimi, orgaanilise aine, gleistumise jm. mullaprotsesside laadi, profiili ehituse jm. j\u00e4rgi eristatakse g-at\u00fc\u00fcpe: glei-rendsiinad (karbonaatsed g-d) asetsevad [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">gleistumine<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">veega k\u00fcllastunud hapnikuvaeses keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess. Mikroobid saavad orgaanilise aine hapendamiseks vajaliku hapniku taandumisv\u00f5imelistest mineraal\u00fchenditest. Sel viisil mullamikroobide osalusel moodustunud ferro\u00fchendite reageerides mulla alumosilikaatidega tekivad sinakad v\u00f5i rohekad gleimineraalid (pms. sekundaarsed ferroalumosilikaadid). Pealmistes mullakihtides toimub pinna-, \u00fclaveetingimustes \u00fclag., alumistes kihtides p\u00f5hjavette sattunud orgaanilise aine osalusel s\u00fcvag. Pidev g. tekitab mulda sinaka v\u00f5i roheka horisondi (G), [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">gleistunud muld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">ajutiselt liigniiske muld, mille profiilis on hajusalt gleilaike ja roosteplekke. \u00dclagleistumise korral on need \u00fclemistes kihtides, sa\u00fcvagleistumise puhul l\u00e4htekivimis ja alumistest kihtides. G. m. on mis tahes automorfse ja sellele vastava h\u00fcdromorfse t\u00fc\u00fcbi \u00fcleminekuline allt\u00fc\u00fcp, kujutades endast sujuvate piiridega kateenat muldkattes. Ehituse, koostise ja omaduste poolest on g. m. sarnane vastava automorfse mullaga, olles sellest [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">Gley Podzol<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">sama mis *leet-gleimuld.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">Gleysol<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">sama mis *gleimuld.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">h\u00fcgroskoopsus<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">(&lt; kr.\u00a0hygros\u00a0\u2018niiske\u2019 +\u00a0skope\u00f5\u00a0\u2018vaatan\u2019), ainete (ka kivimite, mulla huumuse, savi- ja tolmuosakeste, turba ning metsak\u00f5du) v\u00f5ime siduda vaba pinnaenergia abil \u00f5hust vett. Molekulaar- ja elektristaatiliste j\u00f5udude toimel tugevasti seotud vesi v\u00f5ib katta mulla- ja kivimiosakesi mitmesaja molekuli paksuse kihina ning see eraldub sealt ainult kuumutamisel \u00fcle 105 \u00b0C juures. Selline vesi pole taimedele omastatav ega osale [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">humifitseerumine<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">humifikatsioon (humus\u00a0\u2018maa, muld\u2019 +\u00a0facere\u00a0\u2018tegema\u2019), taimsete ja loomsete j\u00e4\u00e4nuste biokeemiline ja mikrobioloogiline muundumine, l\u00e4hteainetest keerukama ehituse ja koostisega humiinainete ja huumushapete teke ning huumuse moodustumine. H.on mullateket iseloomustav akumulatiivne s\u00fcnteesiprotsess, mis algab huumushapete lahustuvate molekulide moodustumisega, j\u00e4tkub nende hapendumise, liitumise ja tihkestumisega ning l\u00f5peb beseenringiga \u00fchendite liitumisega l\u00e4mmastikuliste sildade abil. H-se iseloom ja ulatus olenevad muunduvate [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">humiinained<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">(&lt; lad.\u00a0humus\u00a0\u2018maa, muld\u2019), mulla mineraalosaga tugevasti liitunud huumusained, mis ei lahustu leelistes, mineraalhapetes, orgaanilistes lahustites ega vees. Sisaldavad u. 60% s\u00fcsinikku, 5\u20136% l\u00e4mmastikku, 30% hapnikku ja 3\u20135% vesinikku. Jagunevad kaltsiumiga seotud humiinideks ning raua ja alumiiniumiga seotud ulmiinideks, annavad mullas\u00f5meratele (struktuuriagregaatidele) vastupidavuse ning huumusele stabiilsuse.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">humiinhape<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">leelistes lahustuv ja mineraalhapetes ning vees lahustumatu huumushape. Sisaldab 50\u201360% s\u00fcsinikku, 4\u20135% l\u00e4mmastikku, 30\u201335% hapnikku ja 3\u20135% vesinikku. Orgaanilise happe omadused saab -COOH ja fenoolse -OH r\u00fchmast, mis asuvad benseeniringi tippudes. Metallidega moodustab sooli \u2014 humaate; vees lahustuvad ainult naatrtium- ja kaaliumhumaadid.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">huumus<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">(&lt; lad.\u00a0humus\u00a0\u2018maa, muld\u2019), pruun v\u00f5i must amorfne keeruka koostisega orgaaniliste \u00fchendite kogum, mis moodustab mulla orgaanilise aine p\u00f5hiosa ja on tugevasti seotud mulla mineraalosaga. H. tekib muundunud taime- ja loomaj\u00e4\u00e4nustest ja mulla mikroobide lagusaadustest, kui need hapenduvad, liituvad ja tihkestuvad. H-s on keskm. 58% s\u00fcsinikku ja 3\u20138% l\u00e4mmastikku. Et tekkes osaleb mikroobne valk, on h-e [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">huumus-akumulatiivne protsess<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">sama mis *kamardumine.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">huumusained<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mulla huumuses sisalduvad orgaaniliste j\u00e4\u00e4nuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel muundumisel tekkinud, l\u00e4hteaineist keerukamad ained. Lahustumatud h-d on *humiinained, leelistes lahustuvad huumushapped; neist *humiinhapped sadestuvad mineraalhapetes, *fulvohapped j\u00e4\u00e4vad sealgi lahusesse.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">ibe<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mulla tahked osakesed, mille l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on alla 0,001 mm Kat\u0161inski ja alla 0,002 mm Atterbergi j\u00e4rgi. Koosneb pms. sekundaarsetest savimineraalidest ning jaguneb saueks ja kolloidideks. Ibe on mullaviljakuse t\u00e4htis kandja.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">illuuvium<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">(&lt; lad.\u00a0illuere\u00a0\u2018niisutama, uhtma\u2019), mulla \u00fclemistest kihtidest s\u00fcgavamale uhutud ibe, tolm, huumus, raud ja alumiinium ning nende kompleksid. Kuhjudes moodustab i. illuviaal- ehk sisseuhtehorisondi (mullaprofiili Bt-, Bh-, Bhs- ja B-horisondi).<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">indikaatortaimed<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mingi mulla v\u00f5i mullare\u017eiimi suhtes kitsa kohastumusega looduslikud taimed, mis v\u00f5imaldavad mulda iseloomustada eriuuringuid tegemata. I-d osutavad mulla rikkusele (nt. katbonaatide, l\u00e4mmastiku jm. poolest), neutraalsele v\u00f5i leelisele mullareaktsioonile ja teatavaile kindlaile veeoludele. Keemiliselt vaestel ja happelistel muldadel kasvavad i-d v\u00f5ivad konkurentide puudumisel kasvada ka teistsugustel muldadel ning nende indikaatorlus t\u00e4hendab eelk\u00f5ige n\u00f5rka konkurentsiv\u00f5imet. On taimi [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">j\u00e4\u00e4tmaa<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">haritav maa, mille kasutamisest on loobutud. Paljud j-d on umbrohtunud, risustatud msg. esemetega (kivid, amortiseerunud masinad ja seadmed, tootmisj\u00e4\u00e4tmed) ja tallatud. J. on ka elu- ja tootmishoonete korrastamata \u00fcmbrus, hooldamata tee\u00e4\u00e4red ja p\u00f5llunurgad, risustunud \u00f5ued jms.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">juurkamar<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">peente taimejuurtega tihedasti l\u00e4bip\u00f5imunud mullakiht, mida saab tema tihkuse t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6delda ja teisaldada. J-a t\u00fcsedus, tihedus ja vastupidavus v\u00e4lisj\u00f5ududele olenevad mulla l\u00f5imisest, veehoidev\u00f5imest ja struktuursusest ning rohtse taimkatte koostisest, vanusest ja juurestatuse astmest. J. on hrl. kuni 10 cm t\u00fcsedune, kuid rohumaadel ja rohtse alustaimestikuga metsades v\u00f5ib tema t\u00fcsedus ulatuda m\u00f5nek\u00fcmne cm-ni. \u00dcheaastaste p\u00f5llukultuuride all [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">kahkjas muld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">(vn\u00a0\u043f\u0430\u043b\u0435\u0432\u0430\u044f \u043f\u043e\u0447\u0432\u0430\u00a0\u2018helepruun, kahkjas\u2019), Ida-Siberis, sh Jakuutias valdavalt pohlalehistikes eristatav mullat\u00fc\u00fcp, mis on kujunenud \u00fcksnes igikeltsa kohal valitseva niiskusre\u017eiimi tingimusis ega ole morfoloogiliselt, mineraalselt ja mehaaniliselt diferentseerunud. End. N. Liidu metsav\u00f6\u00f6ndis eristati muldade lausalise leetumise kontseptsiooni kohaselt kahkjate leetunud m-ena (\u043f\u0430\u043b\u0435\u0432\u043e-\u043f\u043e\u0434\u0437\u043e\u043b\u0438\u0441\u0442\u0430\u044f \u043f.) muldi, mille profiilis leethorisondi asemel j\u00e4rgneb huumushorisondile pruun v\u00f5i kollane akumulatsioonihorisont ning alles siis [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">kamar<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">1. biol, agr, tihedasti koos kasvavatest rohttaimedest moodustuv ja juurtest l\u00e4bip\u00f5imunud mullakiht, mis h\u00f5lmab kas mulla kogu huumushorisondi (A-horisondi) v\u00f5i ainult selle \u00fclemise osa. K-a maapealne osa on rohuk.; juurtest l\u00e4bip\u00f5imunud, mehhaanilisel m\u00f5jutamisel koos p\u00fcsiv ja tallamiskindel osa k-st on juurk.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">kamardumine<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">huumus-akumulatiivne protsess, huumuse ja orgaanilis-mineraalsete komplekside teke, kogunemine ning huumushorisondi (A-horisondi) moodustumine, k\u00f5ikjal maailmas k\u00f5iki muldi kujundav protsess. K-se laad ja intensiivsus s\u00f5ltuvad kliimast, taimkattest, mulla l\u00e4htekivimist ja re\u017eiimidest ning mulda koguneva orgaanilise aine hulgast, koostisest ja muundumisest. K-se intensiivsust v\u00e4ljendavad A-horisondi ja huumusprofiili t\u00fcsedus ning huumuslikkus. K-se foonil arenevad k\u00f5ik muldade erisusi ning mullat\u00fc\u00fcpe [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">karbonaatmuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">*rendsiina<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">kastanmuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">stepiv\u00f6\u00f6ndi l\u00f5unaosa ja kuivstepiv\u00f6\u00f6ndi mullat\u00fc\u00fcpe. K-d on huumus- ja toitainevaesed, paljud karbonaatsed v\u00f5i sooldunud. Kultuuristamisel on vaja k-i niisutada, v\u00e4ltides seejuures sekundaarset sooldumist. Huumusesisalduse j\u00e4rgi eristatakse tumedaid ja heledaid k-i.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">kasv<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">s\u00fcsteemi moodustavate organiseeritud struktuuride kordistumine; organismide arvukuse, massi ja m\u00f5\u00f5tmete suurenemine. K-ks vajalik energia saadakse foto- ja kemos\u00fcnteesist, orgaaniliste j\u00e4\u00e4nuste muundamisest ning kivimi- ja mullamineraalide keemiliste sidemete muutumisest. Mass ja m\u00f5\u00f5tmed v\u00f5ivad kasvada organismi kogu elu v\u00e4ltel (p\u00fcsikud, kalad), aga see v\u00f5ib l\u00f5ppeda liigiomaste n\u00e4itajate saavutamisega (paljud taimed, enamik loomi, inimene). K. s\u00f5ltub geneetilisest potentsiaalist [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">keskkond<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">\u00f6kol, biogeof\u00fc\u00fcsikaline ja -keemiline \u00fcmbrus, elukeskkond, tingimuste kogum, milles organism ja kogu bios\u00fcsteem asub. Selleks on aineline olelusk. (\u00f5hk, vesi, muld, maap\u00f5u, teine organism), aga ka milj\u00f6\u00f6tingimused (kliima, ilmastik, asend reljeefil jm.) ning elupaik v\u00f5i kasvukoht (mets, p\u00f5ld, asula, hoone). K-a m\u00f5jureiks on ka tootmine, tehnoloogia ja olme, mis m\u00f5justavad \u00fcmbrust. Organismidele on vajalik liigiomane [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">keskkonnakaitse<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-halduslikud ja \u00fchiskondlikud abin\u00f5ud loodusvarade (\u00f5hk, vesi, muld, taimkate, loomastik, maap\u00f5u) hoidmiseks, s\u00e4ilitamiseks ja kasutamiseks, loodusobjektide (kooslused, kaitsealad) alalhoiuks ning elukeskkonna risustamise ja saastamise v\u00e4ltimiseks ja v\u00e4hendamiseks; t\u00e4nap\u00e4eva looduskaitse olulisim valdkond. Oleluskeskkonna ja loodusvarade j\u00e4rgi eristatakse \u00f5hkkonna-, vee-, mullastiku-, maap\u00f5ue-, maastiku-, taimkatte- ja loomastikukaitset. Loodusvarade kaitse abin\u00f5ud peavad hoidma \u00e4ra nende varade raiskamise [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">keskkonnaseisund<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">keskkonnatingimuste (\u00f5hkkond, pinna- ja p\u00f5hjavesi, muld, elustik) olukord mingil maa-alal ja ajahetkel. K-t hinnatakse kvalitatiivselt asjatundja visuaalse ekspertiisiga v\u00f5i kvantitatiivselt \u00fchekordse v\u00f5i p\u00fcsiseirega (*monitooringuga). K-i hinnang h\u00f5lmab kas k\u00f5iki keskkonnatingimusi v\u00f5i \u00fcksnes m\u00f5nda neist. K-t hinnatakse kas v\u00f5rdluses nn. fooniga (puhta alaga) v\u00f5i keskkonna standardiseerimisel kehtestatud normatiivsete n\u00e4itajatega (piirv\u00e4\u00e4rtustega). K-i kvalitatiivsel hindamisel saadud info on [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">kooslus<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">ts\u00f6noos, organismide kooselu vorme. Taimek. on koos kasvavate eri liiki taimede kogum; eristatakse looduslikke ja kultuurtaimek-i (agrof\u00fctots\u00f6noose). Loomak. on biotoobis elavate loomade kogum. Seenekooslus on \u00fchesuguse toitumissuhtega seente r\u00fchm biots\u00f6noosis.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">kuivaine<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">aine j\u00e4\u00e4k taimses, muldses, loomses jm. massis p\u00e4rast kuivatamist t\u00b0-l 105 \u00b0C juures (kaalukao lakkamiseni). K-t v\u00e4ljendatakse %-des (kuivmassi ja looduslikus olekus m\u00e4\u00e4ratud toormassi suhe) ja kasutatakse bioloogilise produktiivsuse, mullavarude, bilansside jm. arvutustes.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">lammimuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">*alluviaalmuld, *Fluvisol, siseveekogude tulvaveealal kujunenud muld; profiilis eristub *alluuviumi sisaldav Aa-horisont. Ehituse ja koostise j\u00e4rgi jagatakse l-d teraliseks, kihiliseks ja mudajaks l-ks, veere\u017eiimi j\u00e4rgi lammi-kamarmullaks, lammi-gleimullaks, turvastunud l-ks ja lammi-madalsoomullaks. Parimad omadused on lammi-kamarmullal, Eestis on k\u00f5ige rohkem lammi-gleimuldi (j\u00f5gede kesklammil). L-de viljakus langeb \u00fcleujutuste v\u00e4henemise t\u00f5ttu.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">leedemuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">*Podzol, rohttaimedeta okasmetsa happeline muld; huumushorisont puudub v\u00f5i tema t\u00fcsedus on alla 5 cm. Metsak\u00f5dukihile j\u00e4rgnevad E- ja B-horisont. Eesti l-d asuvad liivadel, taigav\u00f6\u00f6ndis v\u00f5ivad nad olla ka liivsavil. Tekke ja ehituse j\u00e4rgi jagatakse l-d primaarseks (p\u00f5line huumushorisondita metsamuld, s\u00fcgavama leetumise korral huumus-illuviaalne), huumuslikuks (profiilis j\u00e4rgneb metsak\u00f5dule \u00f5huke A-horisont) ja sekundaarseks (primaarse l-a \u00fclesharimise v\u00f5i [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">leet-gleimuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">*Gley-Podzol, alustevaesel l\u00e4htekivimil tekkinud happeline liigniiske leetunud muld. Moreenil on E-horisondi \u00fclaosa l\u00e4biuhutav ja leetunud, allosa vahelduva hapendus-taandusre\u017eiimi t\u00f5ttu roostene ja B-horisont tugevasti \u00fclagleistunud. Liivadel j\u00e4rgnevad valgele leethorisondile huumus-illuviaalne (Bh) ja R2O3-illuviaalne (Bs) horisont, selle all paikneb s\u00fcvagleistunud v\u00f5i gleihorisont. L-g-a k\u00fcllastusaste on madal, huumus sisaldab rohkesti fulvohappeid. Leetunud gleimulla profiilis on toorhuumuslik AT- v\u00f5i [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">leetjas muld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">*Luvisol, mitmesuguse karbonaatsusega moreenidel saviosakeste \u00fcmberpaigutumisel tekkinud muld; savist vaesunud heledale Ew-horisondile j\u00e4rgneb tumepruun v\u00f5i ruske savirikas Bt- v\u00f5i Bwt-horisont. L.m. on neutraalne v\u00f5i happeline vaid profiili \u00fclaosas, ta on alustega k\u00fcllastatud, hea veehoide (kuni 200 mm) ja produktsiooniv\u00f5imega (kuni 20 t\/ha), huumusesisaldusega 2,5\u20134%, tema huumus on t\u00e4iuslik ja aktiivne. Eesti parimaid p\u00f5llu- ja metsamuldi [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">leetumine<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">happeliste huumusainete m\u00f5jul mulla mineraalosa lagunemine ja lagusaaduste liikumine koos laskuva veevooluga; kujuneb kvartsirikas leethorisont (E), selle alla liivadel Fe- ja Al-orgaaniliste kelaatide kuhjumisel huumus- ja raud-alumiiniumilluviaalne horisont (Bh, Bs, Bhs), moreenil l\u00e4htekivimist raskesti eristatav B-horisont. L-l suureneb mulla happesus, v\u00e4heneb neelamismahutavus ja k\u00fcllastusaste. L. tekib siis kui taimkate on liigivaene ning temast tekkiv huumus [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">leetunud muld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">(kamar-leetmuld), Podzol, alustevaesel l\u00e4htekivimil tekkinud muld; A-horisondile j\u00e4rgneva leethorisondi (E) t\u00fcseduse j\u00e4rgi ning A- ja E-horisondi suhte j\u00e4rgi eristatakse \u00f5hukesi (E-horisont puudub v\u00f5i on &lt;5 cm t\u00fcse), keskmise s\u00fcgavusega (A- ja E-horisont on t\u00fcseduselt sarnased) ja s\u00fcgavaid (E&gt;A) l.m-i. Vt. ka leetumine.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">leostumine<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mulla karbonaatide lagunemine ja neeldunud aluste kolloididelt v\u00e4ljat\u00f5rjumine (vees lahustuvate soolade v\u00e4ljauhtumine). L-e s\u00fcgavust n\u00e4itab mulla kihisemise \u00fclemine piir.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">leostunud muld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">*Cambisol, karbonaatsel l\u00e4htekivimil kujunenud muld; huumushorisondi (A) all asub savistunud (Bw v\u00f5i Bwt) horisont. Kihisemine algab l\u00e4htekivimist, harvem B-horisondi allosast. L.m. on suure veehoide- (kuni 200 mm) ja produktsiooniv\u00f5imega (kuni 28 t\/ha), ta on alustega k\u00fcllastunud ja neutraalse reaktsiooniga, huumusrikas (2,5\u20134%) ning tema huumus on t\u00e4iuslik ja aktiivne. Eesti parimaid muldi (III\u2013V klass). Vt. ka [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">lessiveerumine<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">lagundamatu ibe v\u00f5i tolmu uhtumine mulla \u00fclemistest kihtidest alumistesse; peentest mullaosakestest vaesunud heleda Ew-horisondi alla tekib pruun v\u00f5i ruske savi-illuviaalne (Bt v\u00f5i Bwt) horisont. L. v\u00f5ib toimuda \u00fchtlaselt kogu mullas v\u00f5i lokaalselt juurek\u00e4ikudes ja l\u00f5hedes, siis esineb mullaagregaatidel ibe ja tolmu voolusvorme (kutaane). L. areneb tihti koos savistumisega.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">liivmuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">alla 10% f\u00fc\u00fcsikalise savi osakesi sisaldav mullaerim. S\u00f5redas l-s on neid v\u00e4hem kui 5%, sidusas l-s 5\u201310%. Kui f\u00fc\u00fcsikalise liiva osakeste (0,01\u20132 mm) hulgas domineerib j\u00e4me tolm (0,02\u20130,05 mm), eristatakse tolmjat l-a. L. on v\u00e4ikese veehoidev\u00f5imega ning koosneb pms. kvartsist, on keemiliselt vaene, allub kergesti leetumisele.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">liivsavimuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">20\u201350% f\u00fc\u00fcsikalise savi osakesi sisaldav mullaerim. L. jagatakse saviosakeste hulga j\u00e4rgi kergeks (20\u201330% savi), keskmiseks (30\u201340% savi) ja raskeks (40\u201350% savi). Liiva ja tolmu hulga j\u00e4rgi eristatakse liivakaid ja tolmjaid l-i. L. on heade f\u00fc\u00fcsikaliste ja keemiliste omadustega, k\u00f5rge produktsiooniv\u00f5imega, soodustab akumulatiivseid mullatekkeprotsesse (savistumine, lessiveerumine).<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">loomuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">*paepealne rendsiina, v\u00e4ga huumusrikas pael v\u00f5i dolomiidil arenev muld. Alusp\u00f5hi asub maapinnale l\u00e4hemal kui 30 cm, levib loometsades ja \u2013niitudel, p\u00f5ldudel vaid 20\u201430 cm t\u00fcseduse korral.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">lupjamine<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">maaparandusv\u00f5te, kus lubiv\u00e4etis viiakse happelisse mulda *mulla happesuse v\u00e4hendamise ja *mulla toitere\u017eiimi parandamise eesm\u00e4rgil. L-l paraneb ka mulla f\u00fc\u00fcsikaline ja bioloogiline seisund. Eestis vajab perioodilist lupjamist u. 40% haritavast maast, k\u00f5ige enam on l-st vajavaid n\u00e4ivleetunud, leetunud ja leet-gleimuldi L\u00f5una- ja Kagu-Eestis. L-ks kasutatakse karbonaatsete kivimite jahu, allika- ja j\u00e4rvelupja, kuid k\u00f5ige enam p\u00f5levkivituha mitmesuguseid [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">Luvisol<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">(lad\u00a0luvi\u00a0\u2018pesema\u2019), *leetjas muld.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">metsak\u00f5du<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">*varisest moodustunud ja mineraalosaga segunenud msg. muundumisastmes olev orgaaniline mass metsamulla pinnal. M. on tihedasti l\u00e4bi p\u00f5imitud taimejuurtest, sisaldab vetikaid, seeni, baktereid, selgrootuid, tolmuteri ning seemneid. Ta t\u00e4idab olulist osa mets\u2013muld s\u00fcsteemi energiavoos ja aineringes, kujundab metsamulla re\u017eiime ja seisundeid, osaleb metsamuldi kujundavates ja arendavates protsessides. M. moodustumine, t\u00fcsedus ja hulk olenevad puistust, tema varisest, [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">metsamuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">maakasutusest tulenev \u00fcldm\u00f5iste mulla kohta, mis on kaetud metsaga, mida iseloomustab *metsak\u00f5du ning mille talitlused on seotud metsa taimkattega. Nende seas on muldi (*leedemuld), mis kujunevad, arenevad ja levivad ainult metsa all. Enamasti on mis tahes muld metsaga kaetult k\u00e4sitatav kui m. Peale osa soomuldadest on Eestis k\u00f5ik mullad algselt olnud m-d, millest inimtegevuse ja [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">metsamullateadus<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">*mullateaduse haru, mis on orienteeritud metsa kui p\u00f5hilise bioprodutsendi ja mulla vaheliste talitluste ning vastasm\u00f5jude selgitamisele. M. k\u00e4sitab metsakoosluse p\u00f5hjuslik-talitluslikku ning tagaj\u00e4rgset osa mullatekkes ja arenemises, mulla m\u00f5ju metsa produktiivsusele, aineringet *mets\u2013muld s\u00fcsteemis, selle muutumist looduslike ja inimtegevusest tingitud protsesside tulemusena ning mulla koostist, omadusi, re(iime, protsesse ja ehitust kui metsakasvukohat\u00fc\u00fcpide olulisemaid iseloomustajaid.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mineraalmuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">tahke osa koostisest tulenev \u00fcldm\u00f5iste mulla kohta, milles on \u00fclekaalus mineraalained. M-a vastand on *turvasmuld. Vt. ka liivmuld, liivsavimuld, saviliivmuld, savimuld.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">monitooring<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">(monitor, hoiataja, n\u00f5ustaja), seire, keskkonnaseisundi plaanip\u00e4rane ja programmeeritud uurimine ja pidev j\u00e4lgimine mingi aja jooksul. M-ujaamu rajatakse inimtegevusest m\u00f5jutamata v\u00f5i v\u00f5imalikult v\u00e4he m\u00f5jutatud nn. foonialadele, inimtegevusest tugevasti m\u00f5jutatud aladele ning nende siirdealadele. M. v\u00f5ib olla \u00fcleilmne e. globaalne, piirkondlik e. regionaalne ning kohalik e. lokaalne. Meetodite j\u00e4rgi eristatakse geof\u00fc\u00fcsikalist (kliima, ilmastik, kiirgus, soojus- ja veere\u017eiim), [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">muld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">looduse (*biosf\u00e4\u00e4ri) komponent, mis on kujunenud ja areneb maakoore pindmises osas eluprotsesside k\u00e4igus; ta on loodusvara, mida kasutavad ja muudavad taimed ning muudavad taimse, loomse ja mikroobse orgaanilise aine muundumissaadused. M. on *produktsiooniprotsessi tulemuseks ja vee ning mineraalse toidu allikana \u00fchtlasi selle eeltingimuseks. *Geneetilisteks horisontideks jaotununa ulatub m. eluprotsesside toimumise ja orgaanilise aine muundumissaaduste m\u00f5ju [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mulla aluskivim<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">geoloogilise alusp\u00f5hja v\u00f5i pinnakatte kivim, mis lasub *mulla l\u00e4htekivimi all ning millest pole tekkinud *mullaprofiili \u00fckski *geneetiline horisont. Soomulla aluskivimiks on turba all lasuvad mineraalkihid s\u00f5ltumata nende koostisest ja p\u00e4ritolust.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mulla degradatsioon<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mulla muundumine ning tema seisundi ja talitluste halvenemine m\u00f5nede looduslike protsesside (*leetumine, *gleistumine, *soostumine, sooldumine*) hoogustumisel v\u00f5i mulla kahjustamine inimtegevuse tulemusel. Eristatakse ehitus- ja olmedegradatsiooni, mille tagaj\u00e4rjel muld kivide, asfaldi v\u00f5i pr\u00fcgiga kaetult \u00fcldse h\u00e4vib. Masindegradatsioon tihendab mulda, muundab negatiivselt mulla seisundit ja v\u00e4hendab produktsiooniv\u00f5imet. Keemilise degradatsiooni tulemuseks on toiteelementide defitsiidi ja\/v\u00f5i liia teke, organismidele [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mulla ehitus<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mullaprofiili koosnemine geneetilistest horisontidest; mulla ehituse muutumine horisonditi on mullaprofiili morfoloogiline diferentseerumine; selle j\u00e4rgi kuidas horisonditi ja v\u00f5rdluses l\u00e4htekivimiga muutuvad mulla koostis, omadused ja re(iimid eristatakse mineraalset, keemilist, mehhaanilist, h\u00fcdrotermilist jne. diferentseerumist.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mulla erosioon<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mulla ja mulla l\u00e4htekivimi ajutise vooluveega \u00e4rakanne ja uuristus kallakulistel aladel v\u00f5i lendumine tuulega mere- ja j\u00e4rverannal ning tuultele avatud lagendikel. Mulla vee-erosioon tekib k\u00f5rgendike n\u00f5lvadel ning lohkude, n\u00f5gude ja orgude veerudel, kus maapinna kallakus on suurem kui 3\u00b0. Eristatakse pinnalist e. lauserosiooni, kus vihma- ja lumesulamisveega kantakse minema mulla pindmist kihti, ning s\u00fcva- e. [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mulla f\u00fc\u00fcsikaline seisund<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">kogum mulla n\u00e4itajaist, milleks on mineraalne ja granulomeetriline koostis, l\u00f5imis, struktuur, f\u00fc\u00fcsikalised (eriti mulla tihedus, eripind ning \u00f5hu ja veega t\u00e4idetud poorsus) ja tehnoloogilised omadused, vee-, niiskus-, \u00f5hu-, soojus- ja hapendus-taandusre(iim, aktiivveemahutavus (omastatava vee diapasoon), \u00fcldine ja aktiivne veevaru kogu mullas ja geneetilistes horisontides, mullaprofiili mehhaaniline ja h\u00fcdrotermiline diferentseerumine horisonditi ja v\u00f5rdluses l\u00e4htekivimiga.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mulla genees<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">*pedogenees, mulla l\u00e4htekivimi muutumine ja kujunemine mullaks ning mulla edasine arenemine taimse, loomse ja mikroobse orgaanilise aine ning selle muundumissaaduste kui m. liikumapaneva j\u00f5u toimel. Olemuselt on m. bioloogiline protsess, kus l\u00e4htekivimist, taimkattest, kliimast jt. looduslikest tingimustest s\u00f5ltuvate *mullaprotsesside tulemusel kujuneb, areneb ja diferentseerub *mullaprofiil, muutuvad geneetiliste horisontide koostis ja omadused ning areneb produktsiooniv\u00f5ime.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mulla geneetilised horisondid<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mulla tekke ja arenemise k\u00e4igus *mullaprotsesside tulemusena kujunenud ja muutuvad eri t\u00fcseduse, v\u00e4rvuse, koostise ja omadustega kihid, mida t\u00e4histatakse ladina t\u00e4htedega ning millel on oluline koht muldade tundmisel ja eristamisel.\u00a0Organogeensed\u00a0h-id: metsak\u00f5du, rohukulu, t\u00e4his O (O1, O2, O3 v\u00f5i OL, OF, OH, van. Ao); turvas, t\u00e4his T (T1, T2, T3).\u00a0Akumulatiivsed\u00a0(ainete kuhjumise h-id): huumushorisont, t\u00e4his A (van. [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mulla happesus<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotsieerumata hapete sisaldumine mullas. Olemuselt ekstrinsne hapestumine tekib orgaanilise aine muundudes ning iseloomustab k\u00f5iki muldi, intrinsselt hapestub muld kristallokeemiliste muutuste ja keemiliste reaktsioonide tulemusel l\u00e4htekivimil, mis on rikas alumiinium- ja raudoksiididest.\u00a0Aktiivset happesust\u00a0p\u00f5hjustavad mullalahuses olevad vesinikioonid, potentsiaalset ehk passiivset ehk varjatud happesust dissotsieerumata happed ning mullakolloididel neeldunud vesinik- ja alumiiniumioonid. Viimane jaguneb [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mulla huumusseisund<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">kogum huumusega seotud n\u00e4itajaist, milleks on huumushorisondi ja huumusprofiili iseloom ja t\u00fcsedus, orgaanilise s\u00fcsiniku (huumuse) ja l\u00e4mmastiku sisaldus, varu ja vahekord, orgaanilise aine ning huumusainete grupiline ja fraktsiooniline koostis ning vahekorrad.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mulla keemiline seisund<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">kogum mulla n\u00e4itajaist, milleks on mineraalne ja keemiline koostis, keemilised ja f\u00fc\u00fcsikalis-keemilised omadused, hapendus-taandus- ja toitere\u017eiim, mullaprofiili keemiline diferentseerumine horisonditi ja v\u00f5rdluses l\u00e4htekivimiga.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mulla kivisus<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">kivide sisaldus mullas, tema horisontides ja l\u00e4htekivimis. Eristatakse suuri (\u00d8 \u00fcle 20 cm),v\u00e4ikesi (\u00d8 10-20 cm) ja peenkive (\u00d8 1\u201310 cm). Viimaste teravakandilised t\u00fckid on r\u00e4hk (r\u00e4has), \u00fcmardunud kantidega t\u00fckid on veeris ning lapikud \u00fcmardunud t\u00fckid klibu. Pinnakivid on n\u00e4htavad, peitkivid asuvad aga poolmattunult v\u00f5i t\u00e4iesti mattunult mullas. M-t hinnatakse kivide rohkuse (tabel) ja suuruse [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mulla klassifikatsioon<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">muldade s\u00fcstemaatiline r\u00fchmitamine nende tekke, geneesi (arengu), protsesside, profiili ja selle diferentseerumise, diagnostiliste horisontide ja omaduste alusel seltsideks (order), alamseltsideks (suborder), klassideks, t\u00fc\u00fcpideks, allt\u00fc\u00fcpideks, liikideks ja erimiteks. Need k\u00f5ik on muldade taksonoomilised \u00fcksused, millesse kuuluvate muldade kogum on takson. Enamiku klassifikatsioonide p\u00f5hi\u00fchikuks on mullat\u00fc\u00fcp. M-e on globaalseid, mis haaravad k\u00f5iki muldi Maal, ning riiklikke ja [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mulla koostis<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">ainete mitmekesisus (nomenklatuur) ja hulk, millest mullamass on \u00fcles ehitatud ning mis p\u00e4rinevad kas mulla l\u00e4htekivimist v\u00f5i on tekkinud mulla moodustumise ja arengu k\u00e4igus. Mulla mineraalset koostist iseloomustavad primaarsed ja sekundaarsed mineraalid, nende hulk ja vahekorrad mulla geneetiliste horisontide mineraalosas; mulla keemiline koostis on keemilised elemendid, nende hulk, esinemisvormid ja vahekorrad mulla geneetilistes horisontides; mulla [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mulla l\u00e4htekivim<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">maakoore kivim, millest ja millel *mullatekkes on kujunenud muld. M. on enamasti antud maakohta iseloomustava viimase geoloogilise ajastu kivim, nt. Eestis moreenid, liustikuj\u00f5gede ning j\u00e4\u00e4ajaj\u00e4rgsete veekogude setted. Alusp\u00f5hja avamusaladel v\u00f5ib m-ks olla ka alusp\u00f5hjapaas, liivakivi jm. \u00dchtlase koostise ja lasuvusega m-l (moreen) on kogu *mullaprofiil kujunenud sellel. Kui mullaprofiili horisondid on kujunenud kihiti erineva koostise [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mulla mikromorfoloogia<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mulla mikrov\u00e4limik, \u00f5petus mulla mikroehitusest rikkumata ehitusega mullast spetsiaalselt valmistatud \u00f5hikutel. \u00d5hikuid optilise v\u00f5i elektronmikroskoobi all vaadeldes ja pildistades uuritakse mulla mikroehituse skeletti (mineraaliterad), plasmat (huumus- ja savimoodustised ning orgaanilis-mineraalsed kogumid), voolusvorme (kutaane), kelmeid ja poore.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mulla omadused<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mulda iseloomustavad n\u00e4itajad, mis on kujunenud koos geneetiliste horisontidega mulla tekke ja arengu k\u00e4igus ning v\u00f5imaldavad muldi \u00fcksteisest eristada.\u00a0Mulla f\u00fc\u00fcsikalised omadused, nagu l\u00f5imis, struktuur, tihedus, tahke faasi tihedus, \u00fcld- ja diferentseeritud poorsus, eripind, eripinna indeks, iseloomustavad mulda ja tema geneetilisi horisonte kui f\u00fc\u00fcsikalist keha;\u00a0keemilisteks omadusteks\u00a0on keemiliste elementide ja huumuse erineva liikuvusega vormide hulk ja vahekord [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mulla produktsiooniv\u00f5ime<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">*mulla efektiivne viljakus, mulla omadus, mida v\u00e4ljendab saagi (*puhasproduktsiooni) suurus aastas (Mg ha-1) v\u00f5i \u00f6\u00f6p\u00e4evas (g m2) ning mis oleneb mulla aktiivveemahutavusest (omastatava vee diapasoonist) ja keemilistest varudest. M-t saab arvutada aktiivveemahutavuse jagamisel *transpiratsioonikoefitsiendiga, liites sellele mulla omastatavat vett t\u00e4iendavate sademete arvel saadava ning eeldades mitteproduktiivsete veekadude puudumist.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mulla saastumine<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mulla koostise ja omaduste negatiivne muundumine sinna v\u00e4\u00e4ra majandamise ja olme tagaj\u00e4rjel sattunud ainete t\u00f5ttu. M-st p\u00f5hjustavad radioaktiivsed ained, raskmetallid, pestitsiidid, mitmed aromaatsed-, pol\u00fcts\u00fcklilised aromaatsed- ja kloreeritud orgaanilised \u00fchendid, \u00f5lid, happed, leelised ja soolad. M. l\u00e4htub tihti \u00f5hu v\u00f5i vee saastumisest, kuid mitmed ained (nitraadid) mullas kinnistumata tingivad sealt v\u00e4ljununa just vee v\u00f5i \u00f5hu saastumist. [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mulla seisund<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mulla kui looduslik-ajaloolise moodustise olukorda iseloomustav kogum vastastikku seotud ja s\u00f5ltuvuses olevaist n\u00e4itajaist, mis eristab muldi \u00fcksteisest ja m\u00e4\u00e4rab nende p\u00f5hjuslik-talitlusliku koha \u00f6kos\u00fcsteemis ja maastikul.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mulla veel\u00e4bilaskvus<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mulla v\u00f5ime juhtida vett \u00fclemistest horisontidest (kihtidest) alumistesse; kuivas mullas algab see molekulaar- ja kapillarj\u00f5udude toimel imendumisega. Kui muld sel viisil on veega k\u00fcllastunud (kapillaarid t\u00e4itunud), j\u00e4rgneb vee liikumine gravitatsioonij\u00f5u toimel mulla mittekapillaarsetes vaheruumides \u2013 see on filtratsioon. Imendumine ja filtratsioon koos moodustavadki m-e, mida v\u00e4ljendatakse veehulgaga, mis l\u00e4bib kindla t\u00fcsedusega mullakihi aja\u00fchiku jooksul.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mulla veemahutavus<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mulla veehoidev\u00f5ime, vee hulk massi- v\u00f5i mahuprotsentides v\u00f5i veesamba mm-tes absoluutkuiva mulla kohta, mida see suudab kinni hoida. Eristatakse veemahutavuse liike, mida nimetatakse ka mulla h\u00fcdroloogilisteks konstantideks; maksimaalne h\u00fcgroskoopsus v\u00e4ljendab mullaosakestel tugevasti seotud vee hulka, see on liikumatu, taimedele omastamatu ega osale aktiivselt mullaprotsessides, mida enam on mullas saviosakesi ja huumust, seda suurem on eripind [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mullageograafia<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">teadus muldkattest (mullastikust), muldade paiknemisest, selle seadusp\u00e4rasustest ja p\u00f5hjustest, *mullateaduse ja *geograafia piiriteadus. M. \u00fcheks p\u00f5himeetodiks on mullastiku kaardistamine (*mullastikukaart), mis on aluseks *mullastiku rajoneerimisel. M. kujunes 19. saj. l\u00f5pul Venemaal (V. Dokut\u0161ajev, N. Sibirtsev) p\u00e4rast mullastiku v\u00f6\u00f6ndilise paiknemise avastamist. Horisontaalne v\u00f6\u00f6ndilisus kajastab mullastiku seadusp\u00e4rast paiknemist tasastel aladel paralleelselt laiuskraadidega (horisontaalne laiuseline v\u00f6\u00f6ndilisus) v\u00f5i meridiaanidega [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mullakaitse<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">meetmed mulla ja *mullastiku kui loodusvara s\u00e4ilitamiseks, parandamiseks, taimede kasvatamiseks, kahjustatuse korral taastamiseks ning kaitseks h\u00e4vitamise, *degradatsiooni ja *saastu(a)mise eest. M. on lahutamatus seoses vee-, taimkatte- ja maastikukaitsega ning moodustab *\u00f6kos\u00fcsteemide kaitse osa. M. eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada produktsiooniv\u00f5imelise p\u00f5llu- ja metsamajandusmaa j\u00e4\u00e4mist ehitiste, teede, karj\u00e4\u00e4ride ja kommunikatsioonide alla, takistada muldade k\u00f5rbestumist, kuivamist, sooldumist ja soostumist, [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mullakeemia<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">keemia seadustele tuginev *mullateaduse haru, mis k\u00e4sitab mulla keemilist koostist, keemilisi omadusi, mullas toimuvaid reaktsioone ja protsesse, mulla koostekomponentide vastasm\u00f5jusid, neelamisn\u00e4htusi ja nende seadusp\u00e4rasusi, huumusainete ja mineraalide keemilist olemust, keemilise ja f\u00fc\u00fcsikalis-keemilise anal\u00fc\u00fcsi meetodeid, mulla saastamise ja -kaitsega seotud keemilisi muutusi, ainete liikumist ja talletumist mullas. M. on tihedasti seotud mullateaduse teiste harudega ning on [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mullalahus<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mullavesi, milles on ioonselt, molekulaarselt ja kolloidselt lahustunud mineraalseid ja orgaanilisi aineid ning gaase; lahustunud ainete nomenklatuur m\u00e4\u00e4rab m-e koostise, nende hulk aga m-e kontsentratsiooni. M-e koostis ja kontsentratsioon on ajaliselt ja horisonditi v\u00e4ga muutuv ning seotud nii mullas toimuvate protsesside, \u00fcmbritseva keskkonna kui ka taimede toitumise ja inimtegevusest johtuvate tehnoloogiate ja parandusv\u00f5tetega.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mullamineraloogia<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">\u00f5petus mulla mineraalsest koostisest ja mineraalidest mullas. M. on mullateaduse haru, mis tihedalt seotud *mullakeemia ja *-geneesiga. Erilise t\u00e4helepanu all on muutused primaarsetes mineraalides, sekundaarsete mineraalide moodustumine ja muundumine *mullaprotsessides ning mullaprofiili mineraalne diferentseerumine. M-s kasutatakse immersioonanal\u00fc\u00fcsi primaarsete mineraalide uurimisel, sekundaarsete mineraalide puhul aga termilise, r\u00f6ntgenograafilise, spektromeetrilise ning keemilise anal\u00fc\u00fcsi meetodeid.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mullamorfoloogia<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">\u00f5petus mulla ehitusest ja v\u00e4listunnustest; mulla morfoloogia, mulla v\u00e4limik. T\u00e4htsamad mulla morfoloogilised tunnused on *mullatekkes moodustunud ja *mulla geneesis arenevad *geneetilised horisondid, nende j\u00e4rjestus, t\u00fcsedus, v\u00e4rvus, struktuur, tihenemine, \u00fcleminek, momendi niiskus, uusmoodustised (roosteplekid, konkretsioonid, voolusvormid e. kutaanid, gleilaigud, soolakirmed, koproliidid) ning lisandid (juurej\u00e4\u00e4nused, s\u00f6et\u00fckid, luud, metall). Eristatakse makro-, meso- ja mikromorfoloogiat. Makromorfoloogias rakendatakse meeleelundite abil [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mullaprofiil<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mulla geneetiliste horisontide vertikaalne l\u00e4bil\u00f5ige maapinnast l\u00e4htekivimi \u00fclemise piirini, kuid mulla iseloomustamiseks ja temas toimunud ja toimuva tuvastamiseks loetakse mullaprofiili hulka ka l\u00e4htekivimi \u00fclemist osa s\u00fcgavuses, kus olulisi mullatekkelisi muutusi pole; huumusprofiili mullaprofiilis moodustavad horisondid, mis sisaldavad \u00fcle 0,3% orgaanilist s\u00fcsinikku.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mullaprofiili diferentseerumine<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mullaprofiili jaotumine geneetilisteks horisontideks ning viimaste koostise ja omaduste muutumine v\u00f5rdluses l\u00e4htekivimi vastavate n\u00e4itajatega. Vt. mulla ehitus<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mullaprotsessid<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">elusa ja muundunud orgaanilise aine, eelk\u00f5ige huumuse, l\u00e4htekivimi ja mulla mineraalosa ning mullavee ja -\u00f5hu vastastikused d\u00fcnaamilised m\u00f5jutused, mis kujundavad ja arendavad mulda ning mullare\u017eiimide muutmise kaudu kujundavad ja muudavad mulla geneetilisi horisonte ja muudavad nende koostist ja omadusi; orgaanilise ja mineraalse aine, mullavee ning -\u00f5hu vahel toimuvad lihtsad reaktsioonid (lahustumine, sadestumine, hapendumine, taandumine, h\u00fcdrol\u00fc\u00fcs, [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mullare\u017eiimid<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mulla koostise ja omaduste ajaline ja ruumiline muutumine, mis m\u00e4\u00e4rab mullas toimuvate protsesside ja bioproduktsiooni olemust ning kulgu.\u00a0Veere\u017eiim\u00a0on vee sisenemine mulda, liikumine ja kogunemine mullas ning lahkumine mullast, sellest tuleneva veebilansi j\u00e4rgi eristatakse veere\u017eiimi t\u00fc\u00fcpe; niiskusre\u017eiim on erineva liikuvuse ja omastatavusega veeliikide d\u00fcnaamika mullas ja tema geneetilistes horisontides;\u00a0\u00f5hure\u017eiim\u00a0on mulla \u00f5hu hulk (aeratsioonipoorsus) ning gaaside koostis, [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mullastik<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">muldkate, mingi maa-ala (metsa, p\u00f5llu, talu, metskonna, valla, maakonna, riigi, mandri) muldade kogum (kooslus). M-u iseloom, seisund(id), produktsiooniv\u00f5ime ja ressursoloogiline v\u00e4\u00e4rtus on summa teda moodustavate muldade vastavatest n\u00e4itajatest. M-u \u00fchtlus v\u00f5i kirjusus (vahelduvus) oleneb maa-ala geoloogilisest ja geomorfoloogilisest ehitusest, taimkattest, mikro- ja mesokliimast ning veere\u017eiimist. Vt. ka muld, mullageograafia, m-ukaart.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mullastikukaart<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">spetsiaalne f\u00fc\u00fcsikalis-geograafiline kaart, mis kujutab muldade paiknemist (*mullageograafia). Eristatakse \u00fcldm-e (mullat\u00fc\u00fcpide, liikide jt taksonite paiknemine) ja eriotstarbelisi m-e (nt. muldade reaktsiooni kaart, maahindamiskaart, omastatava veevaru kaart jms.). Kogu Eesti territooriumi kohta on koostatud ja digitaliseeritud suurem\u00f5\u00f5tkavaline (1 : 10 000) m. koos digitaalse andmebaasiga; see v\u00f5imaldab saada arvutist v\u00e4rvilist v\u00e4ljatr\u00fckki koos pindalaliste ja teiste kaardil [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mullateadus<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">*pedoloogia, loodusteadus, mis k\u00e4sitleb mulla teket, arenemist, koostist, omadusi, re\u017eiime, protsesse, bioloogilist produktiivsust ja levikut, taimkatte ja mulla vahelist aine- ja energiaringet ning muldade kaardistamist, hindamist, kaitset, kultuuristamist, parandamist ja kasutamist. M. jaotub temaatilise suunitluse ja kasutatavate meetodite j\u00e4rgi mitmeks haruks, nagu *mullabioloogia, *mullaf\u00fc\u00fcsika, *mullageograafia, *mullakeemia, *mullamineraloogia, *mullamorfoloogia, *mullagenees ja *klassifikatsioon jne., ning on tihedas [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mullateke<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mulla l\u00e4htekivimi muutumine mullaks organilise aine ja selle muundumissaaduste toimel. M-t kui bioloogilist protsessi m\u00f5jutavad kliima, l\u00e4htekivimi koostis ja omadused, maapinna reljeef, veere\u017eiim ja inimtegevus. Primaarne m. algab k\u00f5ikjal organismide asumisega kivimeile v\u00f5i nende murendeile ning j\u00e4rjest hoogustuvate reaktsioonidega kivimi mineraalosa ja orgaaniliste ainete vahel. Orgaanilise aine s\u00fcnteesi ja muundumise t\u00f5hustudes kivimite *murenemine, m., *mullaprofiili [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mullat\u00fcpoloogia<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">muldade liigitus tekke, arengu, ehituse, koostise ja omaduste j\u00e4rgi taksoniteks. M. p\u00f5hitaksoniks on mullat\u00fc\u00fcp. L\u00e4htekivimi j\u00e4rgi liigitatakse muldi gruppideks, l\u00f5imise j\u00e4rgi erimeiks. Mullat\u00fc\u00fcpe eristatakse *mullaprofiili\u2019 ja selle diferentseerumise p\u00f5hjal. M. erineb koolkonniti. Vt. mulla klassifikatsioon.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mullavesi<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mullas olev pms. sademeist, aga ka juurdevoolust, kokkutuisanud lumest jms. p\u00e4rinev vesi. Veeauruna sisaldub see mulla\u00f5hus, on v\u00e4ga liikuv, veevarude kujundajana kohati \u00fcsna oluline, kuid taimedele omastamatu ega osale otseselt mullaprotsessides, keemiliselt seotud veena kuulub mineraalide ja huumuse koostisse ning sellisena osaleb mulla keemilise seisundi kujundamisel ja mullaprotsessides, f\u00fc\u00fcsikaliselt seotud veena hoitakse molekulaarj\u00f5ududega mulla tahketel [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mullaviljakus<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mulla kvalitatiivne omadus, mis v\u00e4ljendub mulla v\u00f5imes varustada taimi vee ja toiteelementidega ning taimejuuri hapnikuga. Mulla looduslik viljakus kujuneb koos mulla tekkega, areneb mullageneesis ning oleneb mulla koostisest, omadustest ja re\u017eiimidest. Mulla tehisviljakus kujuneb loodusliku m-e p\u00f5hjal inimtegevuse m\u00f5jul. M-e kvantitatiivseks n\u00e4itajaks on saakide kaudu v\u00e4ljenduv *mulla produktsiooniv\u00f5ime. Viimast nimetatakse ka mulla efektiivseks viljakuseks.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">murenemine<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">kivimite purunemine ja mineraalide muutumine Maa pindmises osas temperatuuri k\u00f5ikumise ning vee, \u00f5hu ja organismide mehhaanilisel v\u00f5i keemilisel toimel. Eristatakse f\u00fc\u00fcsikalist e. mehhaanilist (rabenemine), keemilist (porsumine) ja bioloogilist m-st. Viimane on seotud organismidest ajendatud muutustega ning \u00fchtub *mullatekke m\u00f5istega. Rabenemisel muutub vaid kivimit\u00fckkide suurus, nende koostis j\u00e4\u00e4b muutumata, porsumisel muutub kivimite mineraalne ja keemiline koostis. [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">mustmuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">Chernozem, Euraasia metsastepi- ja stepiv\u00f6\u00f6ndi ning P\u00f5hja-Ameerika preeriav\u00f6\u00f6ndi mullat\u00fc\u00fcp; suure huumusesisalduse (valdavalt &gt;5%) ja t\u00fcseda (&gt;50, kohati &gt;100 cm) huumushorisondiga, neutraalse reaktsiooni, teralise v\u00f5i p\u00e4hkelja struktuuri ja suure veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi- v\u00f5i savim., mis monokultuuri ja eba\u00f5ige majandamise tingimusis on t\u00f5siselt degradeerunud, kohati sekundaarselt sooldunudki. M. on suure *produktsiooniv\u00f5imega, kuid see ei realiseeru [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">n\u00e4ivleetumine<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">*pseudoleetumine, ebaleetumine, ferrol\u00fc\u00fcs, mullatekkeprotsess, kus ajutise \u00fclavee tingimusis taandunud raud eemaldub (deferritisatsioon) v\u00f5i paigutub koos tolmu ja ibega \u00fcmber (*lessiveerumine) ning mulda tekib heledav\u00e4rvuseline rauast vaesunud, kuid alumiiniumist suhteliselt rikastunud (autoaluminisatsioon) ja muude elementide suhtes peaaegu muutumatu horisont Ewg\u00af, milles roosteplekid t\u00e4histavad raua osalist tagasihapendumist. N. areneb ainult kahekihilise v\u00f5i raske l\u00f5imisega l\u00e4htekivimitel, kus orgaanilise [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">n\u00e4ivleetunud muld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">*pseudoleetunud muld, *Stagnic Luvisol, *Planosol, muld, mille profiilis esineb ajutise \u00fclavee m\u00f5jul kujunenud ja vahelduva hapendus-taandusre\u017eiimi tingimusis arenev heledav\u00e4rvuseline ja roosteplekiline horisont (Ewg\u00af); kahekihilise l\u00f5imisega pruunis n-s (Stagnic Luvisol) asub see kollakaspruuni v\u00e4rvusega amorfse raua akumulatsiooni horisondi (Baf) ja savi-illuviaalse horisondi (Bt) vahel erineva l\u00f5imisega kihtide piiril, raske l\u00f5imisega heledas n-s (Planosol) aga vahetult huumushorisondi [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">n\u00f5rgkivi<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">ortstein, ortsand, *leet-glei-, *leede- ja *leetunud liivmuldade profiilis kujunenud ja arenev tumepruun v\u00f5i mustjaspruun kuni 1 m t\u00fcsedune huumus-illuviaalhorisont (Bh), mis koosneb peamiselt alumiinium-humaat-fulvaatsetest kompleksidest ning sisaldab ka raua ning r\u00e4ni amorfseid moodustisi; n.esineb ka mustjaspruunide terade ja m\u00fcgarate (konkretsioonide) kujul *gleistunud leetunud ja *leet-gleimuldade Bs-, Bf- v\u00f5i Bg-horisontides.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">\u00f6koindikatsioon<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">bioindikatsioon, keskkonnaseisundi ehk biogeof\u00fc\u00fcsikalise ja \u2013keemilise \u00fcmbruse, selle komponentide ning koostise muutumise iseloomustamine organismide esindatuse, elulisuse, ohtruse, sageduse, katvuse, k\u00e4itumise jm. p\u00f5hjal. Bioindikaator v\u00f5ib olla liik, populatsioon, kooslus v\u00f5i organismi mis tahes tunnus, \u00f6-i objektiks \u00f5hk, vesi, muld, maap\u00f5u (kivimid), aga ka bioindikaatoriga suhtlevad v\u00f5i teda \u00fcmbritsevad ja m\u00f5justavad teised organismid. \u00d6. on oluline looduse [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">\u00f6koloogia<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">kr.\u00a0oikos\u00a0\u2019maja, kodukoht, eluruum\u2019 +\u00a0logos\u00a0\u2019\u00f5petus\u2019, teadus organismide ja neid \u00fcmbritseva elukeskkonna vastastikustest suhetest ja m\u00f5jutustest. Termini v\u00f5ttis 1866. a. kasutusele saksa teadlane Ernst Haeckel. Uurimisobjektide j\u00e4rgi eristatakse taime-, looma-, mikroobi-, inim-, mulla-, maastiku-, geo-, paleo\u00f6koloogiat, organisatsioonitasandi j\u00e4rgi aut- ehk liigi- v\u00f5i isendi-, dem- ehk populatsiooni- ja s\u00fcn- ehk koosluse\u00f6koloogiat, inimtegevuse ja majandusharude j\u00e4rgi agro-, metsa-, linna-, [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">\u00f6koloogiline efektiivsus<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">toiduahela energiakasutuse ja \u2013kao vahekorda ning *produktsiooniprotsessi efektiivsust iseloomustav n\u00e4itaja, mida v\u00e4ljendatakse toiduahela mis tahes tasemel (produtsendid e. rohelised taimed, rohus\u00f6\u00f6jad, mitmel tasemel lihas\u00f6\u00f6jad kuni tippkiskjateni) assimileerunud energia suhtega eelmisel tasemel assimileerunud energiasse %-des. Rohelise taime puhul v\u00e4ljendatakse \u00f6. *fotos\u00fcnteetiliselt aktiivse radiatsiooni (FAR) suhtes.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">\u00f6koloogiline ekvivalent<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">organism, kes asustab erisugustes geograafilistes oludes \u00fchesuguseid ni\u0161\u0161e e. p\u00fcsimiseks tarvilike tingimustega ruume v\u00f5i alasid.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">\u00f6koloogiline kontroll<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">organismi v\u00f5ime valida ja s\u00e4ilitada elutegevuseks vajalikke tingimusi, asustada selleks sobivat keskkonda ning reageerida ennast s\u00e4ilitavalt viimase muutustele.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">\u00f6koloogiline kriis<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">keskkonnakriis, inimkonna ja looduse konflikt, mis tuleneb tootlike j\u00f5udude ja tootmissuhete mittevastavusest *\u00f6kos\u00fcsteemide materiaalsetele ja energeetilistele v\u00f5imalustele. \u00d6. tekib kohalikest h\u00e4iringutest ja v\u00f5ib laieneda \u00f6koloogiliseks katastroofiks, nagu ohjeldamatust metsaraiest, kasvuhoonegaasidest v\u00f5i freoonidest tingitud kliimamuutused, vee, \u00f5hu ja mulla saastamine vms.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">\u00f6koloogiline regulatsioon<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">organismi v\u00f5ime kohaneda muutustega eluks vajalike tingimuste kvantiteedis ja kvaliteedis, talitluste r\u00fctmis ning toiduahela ja \u00fcmbruse vastasm\u00f5judes, aga samuti v\u00f5ime kutsuda esile elutegevuse j\u00e4tkumist tagavaid muutusi. \u00d6. toimib ka organismi enda ja mulla puhverdusv\u00f5ime, ainete vees sadestumise v\u00f5i lahjendumise jpt. biogeof\u00fc\u00fcsikalises ja \u2013keemilises \u00fcmbruses toimuvate reaktsioonide kaudu.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">\u00f6kos\u00fcsteem<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">organismide ning neid m\u00f5justavate ja neist m\u00f5justatud keskkonnatingimuste kogum, mis p\u00f5hjuslikult, talitluslikult ja tagaj\u00e4rgselt on *energiavoo, *produktsiooniprotsessi, toiduahelate ja *biogeokeemiliste aineringete kaudu \u00fchildatud \u00fchtseks isereguleerivaks ja arenevaks tervikuks. \u00d6-i elusa osa kiskahela moodustavad fotos\u00fcnteesivad rohelised taimed e. produtsendid (tootjad), taimedest toituvad loomad e. esmased konsumendid (tarbijad), taimetoidulisi loomi s\u00f6\u00f6vad loomad e. teisesed konsumendid ja lihatoidulisi [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">\u00f6koton<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">\u00f6kotoon, kahe j\u00e4rsult erineva koosluse, \u00f6kos\u00fcsteemi, bioomi v\u00f5i maastikuosise siirdeala, mis sisaldab m\u00f5lema tunnuseid ja koostekomponente ning on seep\u00e4rast kumbastki neist komplekssem v\u00f5i liigirikkam. Toimib nn. servaefekt, n\u00e4iteks metsaservad, veekogude kaldad jms. on liikide kontsentreerumiskohtadeks: suurenevad liigilisus ja arvukus ning muutub loomade k\u00e4itumine. \u00d6-de rohkus n\u00e4itab maastiku mitmekesisust ja loob eeldusi bioloogilise mitmekesisuse suurenemiseks.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">\u00f6kotoop<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnatingimuste kogum, mis h\u00f5lmab klimaatilisi m\u00f5jureid (valgus, soojus, niiskus), mulda (mulla koostis, omadused, re\u017eiimid, seisundid), maapinna reljeefi jm. \u00d6. on ka v\u00e4ikseim \u00fchetaoline maastiku\u00fcksus; laiemas t\u00e4henduses on \u00f6. sama, mis *biotoop.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">padurmuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">sama, mis *sooldunud rannamuld, *Salic Fluvisol.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">pedoloogia<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">sama, mis *mullateadus.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">Planosol<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">sama mis *n\u00e4ivleetunud muld, hele n\u00e4ivleetunud muld.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">Podzol<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">sama, mis *leedemuld v\u00f5i *leetunud muld, t\u00e4iendustega koos ka \u00fcldnimetus *leet-glei- v\u00f5i *gleistunud leede- ja leetunud muldade jaoks.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">p\u00f5llumaa<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">*haritav maa, kus vaheldumisi kasvatatakse l\u00fchiealisi (teraviljad, kartul, juurviljad, lina) ja pikaealisi (p\u00f5ldhein) kultuure. Need koos umbrohtude, lagundajate ja mullaga moodustavad *agro\u00f6kos\u00fcsteeme. P. v\u00e4\u00e4rtus oleneb mullast, asukohast, viljavaheldusest ja agrotehnoloogiast.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">produktsiooniprotsess<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">taimede (ka taimeorganite ja taimekoosluste) elutegevuse tulem, mis v\u00e4ljendub *bioproduktsioonina. P. on seotud *mullatekke ja *mullaprotsessidega ning nende liikumapanevaks j\u00f5uks; p-i osaks on saak, mis saadakse *puhasproduktsioonina.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">pruunmuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">paraskliimav\u00f6\u00f6tmes pms. leht- ja segametsade all alumosilikaatsel v\u00f5i leostunud karbonaatsel l\u00e4htekivimil kujunenud muld, mille profiilis on savistunud Bw- v\u00f5i *lessiveerumise arenemisel ka Bt-horisont. Mittesilikaatse raudoksiidi kogunemisest on p-a v\u00e4rvus l\u00e4htekivimist tumedam pruun v\u00f5i punakaspruun; p. on enamasti n\u00f5rgalt happeline, mitmesuguse (kuni 10%) huumusesisaldusega, k\u00f5rge produktsiooniv\u00f5ime ja j\u00f5udsa aineringega. Eristatakse leostunud ja leetjaid p-i (vt. *leostunud [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">pseudoleetumine<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">sama, mis *n\u00e4ivleetumine, ferrol\u00fc\u00fcs<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">pseudoleetunud muld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">sama, mis *n\u00e4ivleetunud muld, *Planosol, *Stagnic Luvisol.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">puhasproduktsioon<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">*bioproduktsiooni kaalutav v\u00f5i m\u00f5\u00f5detav osa, mis saadakse fotos\u00fcnteesil moodustunud bioproduktsioonist *autotroofide endi elutegevuseks kasutatu mahaarvamisel. P. on tegelikult saadav saak. *Heterotroofide sekundaarne, tertsiaarne jne. p. s\u00f5ltub v\u00f5rdeliselt autotroofide primaarsest p-st.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">punamuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide sisaldavate troopika- ja l\u00e4histroopikav\u00f6\u00f6tme punaste, oran\u017eide jms. muldade (Ferralsol, Alisol, Nitisol, Acrisol, Lixisol) \u00fcldnimetus. Nad katavad u. 17% maakera maismaast Aafrikas, L-Am-s, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel, Austraalias. Olenevalt t\u00fc\u00fcbist on p-d mitmesuguse happesuse, huumusesisalduse, l\u00f5imise ja profiili ehitusega ning produktiivsusega.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">punane raamat<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">(ingl.\u00a0Red Data Book), ohustatud ja haruldaste taime-, seene- ja looma*taksonite (liikide, alamliikide, vormide) nimestik koos vormikohase andmestiku ja p\u00e4\u00e4steprogrammiga. Ohustatuks loetakse otseses v\u00e4ljasuremisohus olevaid taksoneid, nende arvukus on erakordselt v\u00e4ike ja levila \u00fcliahas. Haruldased on hajusa levila v\u00f5i v\u00e4ikeste leiukohtadega taksonid. P. sisaldab andmeid taksoni endise ja praeguse levila, arvukuse, elupaiga, kasvukoha, bioloogia ning rakendatud [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">r\u00e4hkmuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">rahvap\u00e4rane nimetus rendsiinadele, mille massis on rohkesti (20\u201350 ja enamgi %) karbonaatsete kivimite murendi teravakandilisi osiseid. Tegelikkuses nimetatakse tihti r-ks ka muldi, kus koreseline murend on \u00fcmardunud servadega v\u00f5i koguni lapik ning tuleks vastavalt kasutada hoopis m\u00f5isteid veeris- v\u00f5i klibumuld.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">Rahvusvaheline Mullateaduste Liit<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">International Union of Soil Sciences, l\u00fch. IUSS, mullateadust ja selle rakendamist edendav rahvusv. Organisatsioon, mis Rahvusvahelise Mullateaduse Seltsina asutati 1924. a. Roomas ning nimetati \u00fcmber ja reorganiseeriti R-ks 1998. a. Peasekret\u00e4ri t\u00f6\u00f6koha j\u00e4rgi on R. asunud Amsterdamis, Wageningenis, Viinis ja a-st 2002 Readingis (Inglismaa). President valitakse neljaks aastaks maalt, kus peetakse j\u00e4rgmist kongressi. R. t\u00e4idesaatev [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">Rahvusvaheline Mullauurimise ja Informatsiooni Keskus<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">International Soil Reference and Information Centre, l\u00fch. ISRIC, Hollandis Wageningenis 1966. a. Rahvusvahelise Mullamuuseumina asutatud keskus, mis teeb, korraldab ja koordineerib rahvusvahelisi uuringuid, metoodikaid, v\u00e4lja\u00f5pet, ekspeditsioone jne. muldade, nende klassifikatsiooni, kaardistamise jpt. k\u00fcsimuste alal. R-l on head laboratooriumid, suur raamatukogu, kollektsioonid maailma muldadest, vahendid teadusinfo t\u00f6\u00f6tlemiseks ja edastamiseks.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">rannamuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">sama, mis *padurmuld, *sooldunud rannamuld, *Salic Fluvisol.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">rekultiveerimine<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">t\u00f6\u00f6stuses, kaevandamisel, tee-ehitusel jm. rikutud ja l\u00f5hutud maade taastaimestamine ning l\u00fclitamine *bioproduktsiooni saamisse. Tehnilise r-se k\u00e4igus tasandatakse tekitatud k\u00fcnklikud puistangud vm inimtekkesed maapinna ebatasasused, purustatakse ja tasandatakse mahaj\u00e4etud teetammid, asfaltv\u00e4ljakud jt. t\u00f6\u00f6stuslikud tehismoodustised ning kaetakse kas samast varem kooritud ja ajutiselt ladustatud v\u00f5i mujalt veetud mullakihiga. Bioloogiline r. on tehniliselt r-tud maa-ala taimestamine kas puudega [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">rendsiina<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">*karbonaatmuld, *Rendzic Leptosol, *Skeletic Regosol, muld, mis on kujunenud kivisel ja tugevasti karbonaatsel l\u00e4htekivimil, kihisemine algab huumushorisondist k\u00f5rgemal kui 30 cm, l\u00fchike ja lihtne profiil koosneb A\u2013C (A\u2013D), harvem A\u2013Bw\u2013C horisontidest, looduslikus taimkattes levib rohkesti lubja- ja kuivalembesi liike. Paepealsed r-d, ka loomullad, asuvad massiivsel pael ja mullakiht on \u00f5hem kui 30 cm, loometsad on [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">Rendzic Leptosol<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">sama, mis *rendsiina, t\u00e4iesti vastab paepealne rendsiina, kuid mitte k\u00f5ikidel juhtudel r\u00e4hkne rendsiina.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">Salic Fluvisol<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">sama mis *sooldunud rannamuld, *padurmuld, *rannamuld.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">saviliivmuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mullaerim, mis sisaldab 10\u201320% saviosakesi. Olenevalt liiva (2\u20130,05 mm) ja j\u00e4meda tolmu (0,05\u20130,02 mm) vahekorrast eristatakse liivakaid ja tolmjaid s-i. Eestis on s-i 17%, haritaval maal on neid 31,5%.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">savimuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">mullaerim, mis sisaldab \u00fcle 50% saviosakesi. Olenevalt tolmu (0,05\u20130,002 mm) ja ibe (&lt; 0,002 mm) vahekorrast eristatakse tolmjaid ja ibejaid s-i; kerges s-s on 50\u201365%, keskmises 65\u201380% ja raskes &gt; 80% saviosakesi. S. on keemiliselt rikas ja suure veemahutavusega, kuid v\u00e4ikese veel\u00e4bilaskvuse ja halva \u00f5hustatusega, soojeneb aeglaselt ja on raskesti haritav. Eestis on s-i 4,8%, [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">savistumine<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">*mullaprotsess, milles bioloogilise ja keemilise murenemise peened saadused ning orgaaniliste j\u00e4\u00e4nuste mineraliseerumissaadused omavahel reageerinult ja \u00fcmberkristalliseerunult kuhjuvad tekkekohal ning muld rikastub peene ja keskmise tolmu, ibe ning raud- ja alumiiniumoksiidide h\u00fcdraatidega. Kujuneb ja areneb savistunud Bw-horisont, mis v\u00f5ib *lessiveerumise tulemusena rikastuda \u00fclemistes horisontidest p\u00e4rineva saviga ning edasi areneda Bwt- ja siis Bt-horisondiks. S. areneb mineraalselt [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">siallitisatsioon<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">*murenemise t\u00fc\u00fcp paraskliimav\u00f6\u00f6tmes, kus saadusteks on pms. sekundaarsed savimineraalid, v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral ka raud- ja alumiiniumhapendi h\u00fcdraadid ning sekundaarne kvarts, s\u00e4ilub primaarseid mineraale; vabanenud aluselised \u00fchendid eemalduvad lahustunult.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">Skeletic Regosol<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">osaliselt sama, mis *rendsiina, r\u00e4hkne rendsiina, *r\u00e4hkmuld.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">solod<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">sooldunud muld, mille huumus lahustub ja mineraalosa laguneb leelises keskonnas ning saadused uhtuvad mullast v\u00e4lja. A\u2013En\u2013Bnt profiil meenutab *leetunud mulda, kuid s. on leelisene ja k\u00fcllastunud neeldunud Na+-ga. S. levib metsastepi- ja stepin\u00f5gudes, vajab kuivendamist ja kipsimist.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">solonets<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">sooldunud muld, mille pindmises kihis lahustuvad soolad puuduvad, kuid on rohkesti neeldunud Na+. S. v\u00f5ib kevadel ja suvel, kui \u00fclekaalus on aurumine, muutuda *solont\u0161akiks v\u00f5i s\u00fcgisel, kui sademed \u00fcletavad aurumise, tekkida solont\u0161akist. Perioodilise l\u00e4biuhtumise korral v\u00f5ib s. areneda *solodiks. S. levib stepi-, kuivstepi- ja k\u00f5rbev\u00f6\u00f6ndeis, parandamise v\u00f5tteiks on kipsimine ja v\u00e4\u00e4velhappega hapestamine.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">solont\u0161akk<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">sooldunud muld, mille pindmises kihis on \u00fcle 1% lahustuvaid sooli ning mis on k\u00fcllastunud neeldunud Na+-ga. S. tekib kuivstepi- ja k\u00f5rben\u00f5gudes vee aurumise tagaj\u00e4rjel, soolaj\u00e4rve kuivamisel, aga ka kuival aastaajal *solonetsist. S. teket soodustab eba\u00f5ige niisutamine maaviljeluses. Eristatakse sooda- (ka musts.), sulfaat- (ka kohevs.), kloriid- (ka m\u00e4rgs.) ja segas-e. Suur s. on soolak\u00f5rb.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">soolak<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">kergesti lahustuvaid sooli ja neeldunud Na+\u00a0sisaldava mullaga ning soolalembeste taimedega n\u00f5gus maa-ala poolk\u00f5rbes ja k\u00f5rbes, aga ka stepis ja kuivstepis, kus valitseb aurumise t\u00fc\u00fcpi veere\u017eiim. Sekundaarsed s-d tekivad p\u00f5ldude eba\u00f5igel niisutamisel.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">sooldumine<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">lahustuvate soolade (Na2CO3, Na2SO4, NaCl, MgSO4, CaSO4, CaCl2, MgCl2) ning neeldunud Na+ kogunemine mulda k\u00f5rbe-, poolk\u00f5rbe- kuivstepi- ja stepiv\u00f6\u00f6ndis, kus aurumine \u00fcletab sademete hulga, aga ka mujal, kus kivimid sisaldavad *murenemisel ja *mullatekkel vabanevaid soolasid v\u00f5i *mullaprotsesse m\u00f5justab soolane merevesi. S-e laad oleneb sooldunud kihi s\u00fcgavusest, soolade hulgast ja koostisest. V\u00e4\u00e4r inimtegevus p\u00f5hjustab sekundaarset sooldumist. [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">sooldunud rannamuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">*padurmuld, *rannamuld, *Salic Fluvisol, n\u00f5rgalt sooldunud muld merevee \u00fcleujutuspiirkonnas madalal mererannal, \u00fcleujutustest kihitatud profiil on sarnane *lammimuldade profiiliga; eristatakse glei- ja turvastunud s-i ning sooldunud ranna-madalsoomuldi. Soolalembeste taimedega s-d on kasutatavad karjamaadena.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">soomuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">Histosol, muld, mille pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus v\u00e4hemalt 30 cm, kuivendatult v\u00e4hemalt 20 cm t\u00fcsedune alla 50% mineraalaineid sisaldav *turvas. S. tekib *glei- v\u00f5i *leet-gleimuldadest maismaa *soostumisel v\u00f5i veekogu p\u00f5hjast v\u00f5i pinnalt kinnikasvamisel (m\u00fcltumisel). S-d jaotatakse vastavalt veega toitumisele ja looduslikule taimkattele madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks; madals. tekib gleimuldadest v\u00f5i rohketoiteliste veekogude p\u00f5hjast kinnikasvamisel, [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">soostumine<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">veega k\u00fcllastatud keskkonnas arenev *mullateke, mida *mullaprotsessidest iseloomustavad *turvastumine huumushorisondis ja mullapinnal ning *gleistumine j\u00e4rgmistes horisontides. S-t p\u00f5hjustab nii pinna-, \u00fcla- kui ka p\u00f5hja- ja \u00fcleujutusvesi, s-e laad ja tulemus olenevad liigse vee kogunemise kestusest, vee keemilisest koostisest, mulla l\u00e4htekivimist, maapinna ja aluskihtide reljeefist ning taimkattest ja orgaaniliste j\u00e4\u00e4nuste muundumisest. Esmalt suureneb orgaanilise aine sisaldus [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">taim\u2013muld s\u00fcsteem<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">*\u00f6kos\u00fcsteemi m\u00f5istega osaliselt kattuv maismaa taimekoosluste ja muldade p\u00f5hjuslikult, talitluslikult ja tagaj\u00e4rgselt seotud ning vastastikku s\u00f5ltuv terviklik kogum, mida liidavad energiavoog, aineringed, bioproduktsioon, vastastikune regulatsioon ja kontroll. T. k\u00e4tkeb endas muundajate tegevuse, on aluseks tarbijate olemasolule ning tugineb maakoorest ja atmosf\u00e4\u00e4rist l\u00e4htuvale ainelisele ja energeetilisele. Vt. ka fotos\u00fcntees, kivimid, muld.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">takson<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">taksonoomilisse \u00fcksusesse kuuluvate organismide kogum. P\u00f5hiline taksonoomiline \u00fcksus on liik, peamised liigisisesed \u00fcksused on vorm, teisend ja alamliik. Liigist k\u00f5rgemad \u00fcksused on perekond, sugukond, selts, klass ja h\u00f5imkond. T-ks nimetatakse ka *muldade klassifikatsiooni \u00fchikuid.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">turvasmuld<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">tahke osa koostisest tulenev \u00fcldm\u00f5iste mulla kohta, mille moodustab orgaaniliste j\u00e4\u00e4nuste muundumisel tekkinud turvas ja kus mineraalosa sisaldub v\u00e4hem kui 50%. T-a vastand on *mineraalmuld. Vt. ka saviliivmuld, liivsavimuld, savimuld.<\/div><\/div><\/span><\/div><div class=\"tooltips_list\"><span class=\"tooltips_table_items\"><div class=\"tooltips_table\"><div class=\"tooltips_table_title\">turvastumine<\/div><div class=\"tooltips_table_content\">veega k\u00fcllastatuse tingimusis taimse orgaanilise aine muundumise pidurdumine ja v\u00e4hemuundunud v\u00f5i muundumata j\u00e4\u00e4nuste kogunemine mulla pindmisse horisonti ja mulla pinnale turba kujul. T. on kiiresti s\u00fcvenev, sest kogunevad orgaanilised j\u00e4\u00e4nused ja turvas seovad palju vett, suurendavad veega k\u00fcllastatuse seisundit ning \u00fcha enam pidurdub j\u00e4\u00e4nuste muundumine; *metsak\u00f5du turvastub (OT), A-horisondi asemele tekib glei- ja leet-gleimuldades AT-horisont, [&hellip;]<\/div><\/div><\/span><\/div><\/div><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"ocean_post_layout":"full-width","ocean_both_sidebars_style":"","ocean_both_sidebars_content_width":0,"ocean_both_sidebars_sidebars_width":0,"ocean_sidebar":"0","ocean_second_sidebar":"0","ocean_disable_margins":"enable","ocean_add_body_class":"","ocean_shortcode_before_top_bar":"","ocean_shortcode_after_top_bar":"","ocean_shortcode_before_header":"","ocean_shortcode_after_header":"","ocean_has_shortcode":"","ocean_shortcode_after_title":"","ocean_shortcode_before_footer_widgets":"","ocean_shortcode_after_footer_widgets":"","ocean_shortcode_before_footer_bottom":"","ocean_shortcode_after_footer_bottom":"","ocean_display_top_bar":"default","ocean_display_header":"default","ocean_header_style":"","ocean_center_header_left_menu":"0","ocean_custom_header_template":"0","ocean_custom_logo":0,"ocean_custom_retina_logo":0,"ocean_custom_logo_max_width":0,"ocean_custom_logo_tablet_max_width":0,"ocean_custom_logo_mobile_max_width":0,"ocean_custom_logo_max_height":0,"ocean_custom_logo_tablet_max_height":0,"ocean_custom_logo_mobile_max_height":0,"ocean_header_custom_menu":"0","ocean_menu_typo_font_family":"0","ocean_menu_typo_font_subset":"","ocean_menu_typo_font_size":0,"ocean_menu_typo_font_size_tablet":0,"ocean_menu_typo_font_size_mobile":0,"ocean_menu_typo_font_size_unit":"px","ocean_menu_typo_font_weight":"","ocean_menu_typo_font_weight_tablet":"","ocean_menu_typo_font_weight_mobile":"","ocean_menu_typo_transform":"","ocean_menu_typo_transform_tablet":"","ocean_menu_typo_transform_mobile":"","ocean_menu_typo_line_height":0,"ocean_menu_typo_line_height_tablet":0,"ocean_menu_typo_line_height_mobile":0,"ocean_menu_typo_line_height_unit":"","ocean_menu_typo_spacing":0,"ocean_menu_typo_spacing_tablet":0,"ocean_menu_typo_spacing_mobile":0,"ocean_menu_typo_spacing_unit":"","ocean_menu_link_color":"","ocean_menu_link_color_hover":"","ocean_menu_link_color_active":"","ocean_menu_link_background":"","ocean_menu_link_hover_background":"","ocean_menu_link_active_background":"","ocean_menu_social_links_bg":"","ocean_menu_social_hover_links_bg":"","ocean_menu_social_links_color":"","ocean_menu_social_hover_links_color":"","ocean_disable_title":"default","ocean_disable_heading":"default","ocean_post_title":"","ocean_post_subheading":"","ocean_post_title_style":"","ocean_post_title_background_color":"","ocean_post_title_background":0,"ocean_post_title_bg_image_position":"","ocean_post_title_bg_image_attachment":"","ocean_post_title_bg_image_repeat":"","ocean_post_title_bg_image_size":"","ocean_post_title_height":0,"ocean_post_title_bg_overlay":0.5,"ocean_post_title_bg_overlay_color":"","ocean_disable_breadcrumbs":"default","ocean_breadcrumbs_color":"","ocean_breadcrumbs_separator_color":"","ocean_breadcrumbs_links_color":"","ocean_breadcrumbs_links_hover_color":"","ocean_display_footer_widgets":"default","ocean_display_footer_bottom":"default","ocean_custom_footer_template":"0","footnotes":""},"class_list":["post-54","page","type-page","status-publish","hentry","entry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/mumu\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/54","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/mumu\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/mumu\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/mumu\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/mumu\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=54"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/mumu\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/54\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":329,"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/mumu\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/54\/revisions\/329"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/mumu\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=54"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}