Teadlikkus muldade omadustest, arengust, levikust ning seostest maastiku, taimkattega ja \u00f6kos\u00fcsteemi aineringetega on j\u00e4tkusuutliku loodusressursside kasutamise eelduseks. Mullamuuseum leiab aktiivset kasutust Eesti Maa\u00fclikooli \u00f5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6s ning k\u00e4esoleva kodulehe eesm\u00e4rgiks on t\u00f5hustada olemasoleva teabe k\u00e4ttesaadavust v\u00f5imalikult paljudele huvilistele.<\/p>\n\n\n\n
Eesti Maa\u00fclikooli mullamuuseumi \u00f5ppe- ja teadusotstarbelistest kogudest on olulisemad:<\/p>\n\n\n\n
Mullamonoliidid<\/strong><\/p>\n\n\n\n Eksponeeritud on 133 mullaprofiili. Eestis esinevad kogus olevad mullad h\u00f5lmavad kokku 41 mullaliiki, s.o. ligemale poole Eesti mullaliikidest. Arvestades erinevate muldade pindala j\u00e4rgi, v\u00f5ib \u00f6elda, et k\u00e4esolevas muldade kogus on liigi tasemel esindatud ligikaudu 83% Eesti muldadest. Eksponeeritud monoliitidest 15 on v\u00f5etud v\u00e4ljast poolt Eestit ning nad kajastavad 11 Eestis mitteesinevat mullaliiki. Mullamonoliitide juures on esitletud Eestimaa erineva muldkatte ja maastikuga piirkondi kajastav maalide kogu. \u00dclevaade eksponeeritud mullamonoliitidest n\u00e4htav Eesti Muldade Digitaalses Kogus (CD-5).<\/p>\n\n\n\n Kaardid<\/strong><\/p>\n\n\n\n Mullastiku ja keskkonnahoiuga seotud kaartide kogu suurem\u00f5\u00f5tkavalistest mullastikukaartidest (1:10 000) kuni globaalsete teemakaartideni.<\/p>\n\n\n\n Mineraalid ja kivimid<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u00d5ppet\u00f6\u00f6s kasutatav mineraalide ja kivimite kollektsioon.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4etised<\/strong><\/p>\n\n\n\n Eestis aastak\u00fcmnete jooksul kasutust leidnud v\u00e4etiste kollektsioon.<\/p>\n\n\n\n Mullaproovide arhiiv<\/strong><\/p>\n\n\n\n Proovid on s\u00e4ilitatud EM\u00dc mullateaduse ja agrokeemia osakonna hoiuruumi kappides pappkarpides v\u00f5i paberkottides. Mullaproovid on \u00f5hukuivad, valdavalt homogeniseeritud ja s\u00f5elutud l\u00e4bi 1 mm (hilisemtel aastatel 2 mm) s\u00f5ela. S\u00e4ilitatakse paljude mullateadlaste (akad. L. Reintam, prof. R. K\u00f5lli jpt) poolt alates 1950ndatest uurimisaladelt ja -katsetelt kogutud mullaproove. Suurimaks mullaproovide koguks mullamuusemis on RPI Eesti P\u00f5llumajandusprojekt Mullastiku uurimise osakonna p\u00f5llumuldade proovid, mida on kokku ca 15 000 proovi (v\u00f5etud aastatel 1983\u20131994). P\u00f5hjalikum \u00fclevaade Eestis arhiveeritud mullaproovidest (avaneb pdf failina), T. K\u00f6ster, R, K\u00f5lli 2004.<\/p>\n\n\n\n Mullastikuga seotud fotode kogu<\/strong>. Valik fotodest n\u00e4htav mullamuuseumi pildipangas.<\/p>\n\n\n\n Raamatukogu<\/strong><\/p>\n\n\n\n Erialased diplomit\u00f6\u00f6d, dissertatsioonid, teadust\u00f6\u00f6 aastaaruanded, uurimist\u00f6\u00f6de l\u00f5pparuanded, ajakirjad.<\/p>\n\n\n\n \u00dclevaateartikkel “Mullateaduslikud kogud” (K\u00f5lli jt 2008).<\/p>\n\n\n\n K\u00e4esolev mullamuuseumi koduleht on valminud riikliku programmi “Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud (2004-2008)” toel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Teadlikkus muldade omadustest, arengust, levikust ning seostest maastiku, taimkattega ja \u00f6kos\u00fcsteemi aineringetega on j\u00e4tkusuutliku loodusressursside kasutamise eelduseks. Mullamuuseum leiab aktiivset kasutust Eesti Maa\u00fclikooli \u00f5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6s ning k\u00e4esoleva kodulehe eesm\u00e4rgiks on t\u00f5hustada olemasoleva teabe k\u00e4ttesaadavust v\u00f5imalikult paljudele huvilistele. Eesti Maa\u00fclikooli mullamuuseumi \u00f5ppe- ja teadusotstarbelistest kogudest on olulisemad: Mullamonoliidid Eksponeeritud on 133 mullaprofiili. Eestis esinevad kogus […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","template":"","meta":{"ocean_post_layout":"","ocean_both_sidebars_style":"","ocean_both_sidebars_content_width":0,"ocean_both_sidebars_sidebars_width":0,"ocean_sidebar":"0","ocean_second_sidebar":"0","ocean_disable_margins":"enable","ocean_add_body_class":"","ocean_shortcode_before_top_bar":"","ocean_shortcode_after_top_bar":"","ocean_shortcode_before_header":"","ocean_shortcode_after_header":"","ocean_has_shortcode":"","ocean_shortcode_after_title":"","ocean_shortcode_before_footer_widgets":"","ocean_shortcode_after_footer_widgets":"","ocean_shortcode_before_footer_bottom":"","ocean_shortcode_after_footer_bottom":"","ocean_display_top_bar":"default","ocean_display_header":"default","ocean_header_style":"","ocean_center_header_left_menu":"0","ocean_custom_header_template":"0","ocean_custom_logo":0,"ocean_custom_retina_logo":0,"ocean_custom_logo_max_width":0,"ocean_custom_logo_tablet_max_width":0,"ocean_custom_logo_mobile_max_width":0,"ocean_custom_logo_max_height":0,"ocean_custom_logo_tablet_max_height":0,"ocean_custom_logo_mobile_max_height":0,"ocean_header_custom_menu":"0","ocean_menu_typo_font_family":"0","ocean_menu_typo_font_subset":"","ocean_menu_typo_font_size":0,"ocean_menu_typo_font_size_tablet":0,"ocean_menu_typo_font_size_mobile":0,"ocean_menu_typo_font_size_unit":"px","ocean_menu_typo_font_weight":"","ocean_menu_typo_font_weight_tablet":"","ocean_menu_typo_font_weight_mobile":"","ocean_menu_typo_transform":"","ocean_menu_typo_transform_tablet":"","ocean_menu_typo_transform_mobile":"","ocean_menu_typo_line_height":0,"ocean_menu_typo_line_height_tablet":0,"ocean_menu_typo_line_height_mobile":0,"ocean_menu_typo_line_height_unit":"","ocean_menu_typo_spacing":0,"ocean_menu_typo_spacing_tablet":0,"ocean_menu_typo_spacing_mobile":0,"ocean_menu_typo_spacing_unit":"","ocean_menu_link_color":"","ocean_menu_link_color_hover":"","ocean_menu_link_color_active":"","ocean_menu_link_background":"","ocean_menu_link_hover_background":"","ocean_menu_link_active_background":"","ocean_menu_social_links_bg":"","ocean_menu_social_hover_links_bg":"","ocean_menu_social_links_color":"","ocean_menu_social_hover_links_color":"","ocean_disable_title":"default","ocean_disable_heading":"default","ocean_post_title":"","ocean_post_subheading":"","ocean_post_title_style":"","ocean_post_title_background_color":"","ocean_post_title_background":0,"ocean_post_title_bg_image_position":"","ocean_post_title_bg_image_attachment":"","ocean_post_title_bg_image_repeat":"","ocean_post_title_bg_image_size":"","ocean_post_title_height":0,"ocean_post_title_bg_overlay":0.5,"ocean_post_title_bg_overlay_color":"","ocean_disable_breadcrumbs":"default","ocean_breadcrumbs_color":"","ocean_breadcrumbs_separator_color":"","ocean_breadcrumbs_links_color":"","ocean_breadcrumbs_links_hover_color":"","ocean_display_footer_widgets":"default","ocean_display_footer_bottom":"default","ocean_custom_footer_template":"0","footnotes":""},"class_list":["post-2","page","type-page","status-publish","hentry","entry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/mumu\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/mumu\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/mumu\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/mumu\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/mumu\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/mumu\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":321,"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/mumu\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2\/revisions\/321"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/mumu\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}