{"id":17,"date":"2023-01-12T11:35:56","date_gmt":"2023-01-12T11:35:56","guid":{"rendered":"https:\/\/koguddev.emu.ee\/veekogud\/?page_id=17"},"modified":"2025-12-17T16:37:24","modified_gmt":"2025-12-17T14:37:24","slug":"avaleht","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/kogud.emu.ee\/ehmc\/","title":{"rendered":"Esileht"},"content":{"rendered":"\n\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Esimeseks teaduslikuks uuringuks Eestimaa veekogudest v\u00f5ib pidada K.E.v. Baeri artiklit Peipsi kalanduse kohta 1851 aastast. Eesti j\u00e4rvede ja j\u00f5gede h\u00fcdrobioloogiliste uuringutega alustati XX sajandi alguses Tartu \u00dclikoolis. Aastatel 1920-1940 oli nende t\u00f6\u00f6de eestvedaja prof. Heinrich Riikoja (1891-1988) zooloogia kateedrist.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel koondus sisevete uurimist\u00f6\u00f6 1947. aastal loodud Bioloogia Instituudi (hilisema Zooloogia ja Botaanika Instituudi) h\u00fcdrobioloogia sektorisse. Alustati Emaj\u00f5est ning suurematest j\u00e4rvedest, eesk\u00e4tt kalanduse huvidest l\u00e4htudes. J\u00e4rgnevatel aastatel j\u00f5uti l\u00e4bi uurida palju j\u00e4rvi. Selle t\u00f6\u00f6 vahekokkuv\u00f5te on 1968. aastal ilmunud koguteos \u201cEesti j\u00e4rved\u201d. Raamat \u201eEesti j\u00f5ed\u201d ilmus 2001 aastal. Samanimelised j\u00e4rve- ja j\u00f5eraamatud ilmusid juba uue materjali p\u00f5hjal ka 2019. a.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Suur osa t\u00f6\u00f6de k\u00e4igus kogunenud materjalist on alles hoitud: kas konserveeritud, kuivatatud v\u00f5i prepareeritud kujul. Edaspidi on v\u00f5imalik seda l\u00e4hemalt uurida n\u00e4iteks DNA-anal\u00fc\u00fcsiga v\u00f5i stabiilsete isotoopide sisalduse hindamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">H\u00fcdrobioloogilise uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus on kogunenud ka hulk pildimaterjali. Aastatk\u00fcmnete taguste fotode v\u00f5rdlemine t\u00e4nap\u00e4evastega v\u00f5imaldab veekogudega toimunud muutusi m\u00f5nikord paremini hinnata kui hulk tabeleid. Siin on kohane analoogia Alpide liustike fotodega \u2013 \u00fcle-eelmisel sajandil tehtud pildid on parim t\u00f5estus kliimamuutustest. Et veekogud on maastikus \u00fcks meelisobjekt, siis on k\u00f5igil arvutikasutajatel v\u00f5imalus selle kogu parandamiseks ja t\u00e4iendamiseks, v\u00f5ttes \u00fchendust kogu halduriga. Kindlasti oskavad paljud parandada\/t\u00e4psustada pildiga kaasnevat andmestikku (avaneb kui klikkida:&nbsp;<em>vaata l\u00e4hemalt<\/em>). Reeglina on k\u00f5ige ebam\u00e4\u00e4rasemad kaks parameetrit: pildistamise koht ja asimuut, mis on m\u00f5istetav, sest enamik piltidest p\u00e4rineb GPS-eelsest ajastust. Paljudel fotodel vajab t\u00e4psustamist ka pildistamise aeg.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Neid pilte v\u00f5ib piiranguteta kasutada mittetulunduslikel eesm\u00e4rkidel. Muudel juhtudel tuleb v\u00f5tta \u00fchendust kogu halduriga (Henn Timm). Pildimaterjali valmistas ette Henn Timm Maa\u00fclikooli limnoloogiakeskusest (henn.timm@emu.ee). Veebikujunduse tegi Vallo Vahenurm (vallo.vahenurm@emu.ee).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Esimeseks teaduslikuks uuringuks Eestimaa veekogudest v\u00f5ib pidada K.E.v. Baeri artiklit Peipsi kalanduse kohta 1851 aastast. Eesti j\u00e4rvede ja j\u00f5gede h\u00fcdrobioloogiliste uuringutega alustati XX sajandi alguses Tartu \u00dclikoolis. Aastatel 1920-1940 oli nende t\u00f6\u00f6de eestvedaja prof. Heinrich Riikoja (1891-1988) zooloogia kateedrist. Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel koondus sisevete uurimist\u00f6\u00f6 1947. aastal loodud Bioloogia Instituudi (hilisema Zooloogia ja Botaanika Instituudi) [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"ocean_front_end_style_editor":"no","ocean_post_layout":"full-width","ocean_both_sidebars_style":"","ocean_both_sidebars_content_width":0,"ocean_both_sidebars_sidebars_width":0,"ocean_sidebar":"0","ocean_second_sidebar":"0","ocean_disable_margins":"enable","ocean_add_body_class":"","ocean_shortcode_before_top_bar":"","ocean_shortcode_after_top_bar":"","ocean_shortcode_before_header":"","ocean_shortcode_after_header":"","ocean_has_shortcode":"","ocean_shortcode_after_title":"","ocean_shortcode_before_footer_widgets":"","ocean_shortcode_after_footer_widgets":"","ocean_shortcode_before_footer_bottom":"","ocean_shortcode_after_footer_bottom":"","ocean_display_top_bar":"default","ocean_display_header":"default","ocean_header_style":"","ocean_center_header_left_menu":"0","ocean_custom_header_template":"0","ocean_custom_logo":0,"ocean_custom_retina_logo":0,"ocean_custom_logo_max_width":0,"ocean_custom_logo_tablet_max_width":0,"ocean_custom_logo_mobile_max_width":0,"ocean_custom_logo_max_height":0,"ocean_custom_logo_tablet_max_height":0,"ocean_custom_logo_mobile_max_height":0,"ocean_header_custom_menu":"0","ocean_menu_typo_font_family":"0","ocean_menu_typo_font_subset":"","ocean_menu_typo_font_size":0,"ocean_menu_typo_font_size_tablet":0,"ocean_menu_typo_font_size_mobile":0,"ocean_menu_typo_font_size_unit":"px","ocean_menu_typo_font_weight":"","ocean_menu_typo_font_weight_tablet":"","ocean_menu_typo_font_weight_mobile":"","ocean_menu_typo_transform":"","ocean_menu_typo_transform_tablet":"","ocean_menu_typo_transform_mobile":"","ocean_menu_typo_line_height":0,"ocean_menu_typo_line_height_tablet":0,"ocean_menu_typo_line_height_mobile":0,"ocean_menu_typo_line_height_unit":"","ocean_menu_typo_spacing":0,"ocean_menu_typo_spacing_tablet":0,"ocean_menu_typo_spacing_mobile":0,"ocean_menu_typo_spacing_unit":"","ocean_menu_link_color":"","ocean_menu_link_color_hover":"","ocean_menu_link_color_active":"","ocean_menu_link_background":"","ocean_menu_link_hover_background":"","ocean_menu_link_active_background":"","ocean_menu_social_links_bg":"","ocean_menu_social_hover_links_bg":"","ocean_menu_social_links_color":"","ocean_menu_social_hover_links_color":"","ocean_disable_title":"default","ocean_disable_heading":"default","ocean_post_title":"","ocean_post_subheading":"","ocean_post_title_style":"","ocean_post_title_background_color":"","ocean_post_title_background":0,"ocean_post_title_bg_image_position":"","ocean_post_title_bg_image_attachment":"","ocean_post_title_bg_image_repeat":"","ocean_post_title_bg_image_size":"","ocean_post_title_height":0,"ocean_post_title_bg_overlay":0.5,"ocean_post_title_bg_overlay_color":"","ocean_disable_breadcrumbs":"default","ocean_breadcrumbs_color":"","ocean_breadcrumbs_separator_color":"","ocean_breadcrumbs_links_color":"","ocean_breadcrumbs_links_hover_color":"","ocean_display_footer_widgets":"default","ocean_display_footer_bottom":"default","ocean_custom_footer_template":"0","footnotes":""},"class_list":["post-17","page","type-page","status-publish","hentry","entry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/ehmc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/ehmc\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/ehmc\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/ehmc\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/ehmc\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17"}],"version-history":[{"count":28,"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/ehmc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":24798,"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/ehmc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/17\/revisions\/24798"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/kogud.emu.ee\/ehmc\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}