Seente herbaarium [TAAM]

Ajalugu

Praegu Eesti suurim seente kollektsioon moodustati 1950. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudis (ZBI), kus uuriti eelkõige torik- lehik-, pugu- ja liudseente levikut, süstemaatikat ja fülogeneesi. Instituudi mükoloogid kogusid seeni Eestist ning ekspeditsioonidelt peamiselt endise Nõukogude Liidu aladel.

TAAM eks 1950aastast

TAAM eksemplar 1950 aastast

Kollektsiooni põhikogujad on: Erast ParmastoKuulo Kalamees, Ain Raitviir ning Leili Järva, Anu Kollom, Bellis Kullman, Urmas Kõljalg, Ilmi Parmasto, Peeter Põldmaa, Mall Vaasma.

Ekspeditsioonid

Esimesel mükoloogilisel ekspeditsioonil 1956. aastal käis Erast Parmasto üksi, millele järgneval aastal korraldas ta reisi Komisse koos Ain Raitviiriga. Neile esmastele järgnesid iga-aastased ekspeditsioonid, kokku üle 150, kus sihtpunktiks valiti vähe-uuritud seenestikuga kaugemad tollase Nõukogude Liidu piirkonnad (vaata kaarti Euraasia ekspeditsioonidega 1956-1992). Endise Zooloogia ja botaanika instituudi mükoloogidest olid peamised “ekspeditsioonihundid” E. Parmasto, A. Raitviir, K. Kalamees; peale nende veel Leili Järva, Peeter Põldmaa, Mall Vaasma, Ilmi Parmasto, Bellis Kullman, Anu Kollom ja teised.

 

Kaart TAAM seenekogu Euraasia ekspeditsioonidest 1956-1992

Seente liigirikkuse/taksonoomia poolest oli huvipakkuvam Venemaa Kaug-Ida, näiteks Primorski ja Habarovski krai sealsete Kedrovaya Pad´i, Lazo, Ussuriyski ja Bolšehehtširski looduskaitsealadega. Mõned ekspeditsioonid tehti Venemaa Sahha Vabariigi (Jakuutia) ning Tšukotka ja Magadani oblastitesse.

Kogumisretki korraldati Kesk-Aasia kõrgmägedesse ja kõrbetesse, näiteks Tian-Šani mäestik Kõrgõzstanis, Pamiiri ja Pamiiro-Alai mäestikud ning Tigrovaya Balka looduskaitseala Tadžikistanis. Peamiselt lehikseente uurijatele olid huvipakkuvad Usbekistani ja Turkmenistani kõrbed.

Mitmed ekspeditsioonid korraldati Siberisse, näiteks Taimõri poolsaarele või Altai mägedesse ning Baikali järve piirkonda. 1970-tel oli eriprojektiks Kaukaasia looduskaitseala seenestiku inventuur. Loomulikult said külastatud Baltikum, Ukraina ja Valgevene ning Venemaa Euroopa osa, millele alates 1980-test lisandus Skandinaavia. Peale 1992. aastat jõuti ka Euraasiast väljapoole, Gröönimaale ja Põhja-Ameerikasse.

Logistika neil seeneretkedel oli keeruline, sest puudusid täpsed kaardid piirkondade kohta. Aitasid isiklikud suhted kohalike metskondade ja erinevate uurimisasutuste inimestega, kes juhatasid kätte kasvukohti, ööbimisvõimalusi ja korraldasid transpordi.Sellise vaevaga kogutud eksemplarid on meie seenekogus väga suure väärtusega ja meie ülesanne on neid võimalikult hästi säilitada ning vahendada uurijatele üle ilma.

Kogu kirjeldus

Seente kogus on ligikaudu 189 000 eksemplari, neist umbes 7 750 on peamiselt vahetuse teel teistest maadest saadud eksikaadid (võrdluskogud) ja umbes 9000 eksemplari deponeeritud Tartu Ülikoolist. Kuivatatud seened on valdavalt hoitud ümbrikes, väiksem osa ka herbaarlehtedel. Nn. makroseente osas on TAAM üks olulisemaid Euraasia põhjaosa seenestiku varamuid, Siberi ja Venemaa Kaug-Ida mittelehikseente laiamahuline kollektsioon. Rikkalikult on esindatud seentel kasvavate seente liigid ja teatud kottseente rühmad. 

Teadusele uutena kirjeldatud liikide tüüpeksemplare on 576, neist holotüüpe 350, isotüüpe 96. Tüüpidest suurem osa on ZBI mükoloogide (A. Raitviir, E. Parmasto, K. Kalamees) kogutud ja kirjeldatud. Kõige rohkem tüüpe pärineb Venemaa Kaug-Idast, 138 (24%) ning 78 tüüpi on pärit Kesk-Aasiast (Kasahstan, Kõrgõzstan, Türkmenistan, Usbekistan) ning 45 Kaukaasiast (Venemaa Krasnodari krai, Adõgee Vabariik, Karatšai-Tšerkessia; Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia).

Seenekogus on hoiustatud ka eosjäljendite kogu, sporoteek ligi 4000 eosprooviga.

Kasutamine

Aastas laenutatakse või vahetatakse herbaarseeni tavaliselt 20 maailma teadusasutusega. Mükoloogilise kogu materjali alusel või seda kasutades on avaldatud üle 700 teadustöö. Publitseeritud on 20 köidet seeriast Scripta Mycologica, kolm vihikut Eesti seente levikuatlast, K. Kalamehe toimetatud CD Eesti seenestik (2000). Välja on antud eksikaatkogud – E. Parmasto Mycotheca Estonica 1–3 (1957–1961) ja E. Parmasto Corticiaceae USSR 1–3 (1966–1969). Ette valmistati Eestis seadusega kaitstavate seente (2004) ja Eesti Punase raamatu (1998, 2008, 2019) seente nimestikud. Materjali väljalaenudest publitseeritakse vähemalt 10 teadusartiklit aastas.

Seente kogu andmebaasistatud eksemplarid (ca 118 300) kajastuvad seente rahvuskogu kodulehel (http://natarc.ut.ee/seenekogud.php) ja on avatud kõigile huvilistele e-elurikkuse portaalis ning publitseeritakse perioodiliselt globaalses andmekogus the Global Biodiversity Information Facility (www.gbif.org). 

Kasulikke linke

Rootsi Loodusmuuseumi kollektsioonid: http://andor.nrm.se/fmi/xsl/kryptos/kbo/publFindspecies.xsl?-view&-db=kbo_svampregister&-token.languagecode=sv-SE

Soome Loodusmuuseumi kollektsioonid: http://www.luomus.fi/en/botanical-and-mycological-collections

Populaarteaduslik veebisait: http://mukoloogiauhing.ut.ee/

Ladinakeelsete seenenimede otsing - Index Fungorum: http://www.indexfungorum.org

Kontakt:

Kuraator: Kadri Pärtel (Kadri.Partel@emu.ee).
Aadress: Seente kogu
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Kreutzwaldi 5
51006 Tartu
Tel. 7 311 895

10/12/2020
© 2017 EMU Loodusteaduslikud kogud Kontakt: kogud [ät] emu.ee