EMÜ PKI Polli Aiandusuuringute Keskuses kollektsioonides kasvab ligi tuhat säilikut viljapuu- ja marjakultuure 17 taimeliigist. Neist 253 sorti ja aretist on aretatud Eestis, sealhulgas 43 õuna-, 7 pirni-, 23 ploomi-, 17 kirsi-, 17- sõstra ja 7 karusmarjasorti. Puuviljasortide kollektsioonidele ja nende uurimisele Pollis pandi alus 1945. aastal kui sinna rajati Aianduse ja Mesinduse Instituut. Vanimad säilikud kollektsioonis on pärit sellest ajast. Praegu on kollektsioonides ligi tuhat säilikut viljapuu- ja marjakultuure 17 taimeliigist. Neist 253 sorti ja aretist on aretatud Eestis, sealhulgas 43 õuna-,7 pirni-, 23 ploomi-, 17 kirsi-, 17- sõstra ja 7 karusmarjasorti. Alates 1994 aastast moodustavad need kollektsioonid osa eesti kultuurtaimede geenvaramust. Eesti riik on võtnud rahvusvahelise kohustuse säilitada kultuurtaimede geneetiline mitmekesisus ja Polli aiandusuuringute keskus on riikliku programmi täitjana vastutav Eestis aretatud puuvilja- ja marjakultuuride geneetilise mitmekesisuse säilitamise ja selle kättesaadavaks tegemise eest kõikidele kasutajatele. Kultuurtaimede geenivaramut Eestis kureerib Jõgeva Sordiaretusinstituut ja Pollis säilitatavate Eesti sortide passiandmed on geenivaramu kaudu kantud IPGRI (International Plant Genetic Resources Institute) andmebaasi.

Alates 2007 a. osaletakse üleeuroopalises projektis “RIBESCO – Core collection of Northern European gene pool of Ribes” (AGRI GEN RES 870/2004) mille raames kirjeldatakse detailselt meil säilitatavad karusmarja- ja sõstrasordid, seda nii fenotüübilisi tunnuseid kui molekulaarseid markereid kasutades. Selle põhjal määratletakse säilikud mis moodustavad osa Põhja-Euroopa Ribes perekonna geenivaramust. RIBESCO projekti koordinaatoriks on Soome MTT Agrifood Finland. Kaastäitjana osaleb projektis Tallinna Tehnikaülikooli Geenitehnoloogia Instituut.

Polli aiandusuuringute keskuse sordikollektsioonid leiavad kasutust nii teadustöös, sordiaretuses kui ka aiandusalase õppetöö läbiviimisel. Kollektsiooni põhieesmärk on koguda ja säilitada kõik Eestis aretatud sordid ja parimate omadustega Eesti päritolu aretised. Välismaistest sortidest säilitatakse kollektsioonides eelkõige neid, mis on kasutatavad sordiaretuse lähtematerjalina, aga ka teisi Eestis majanduslikult perspektiivseid sorte.

Internetis on kättesaadav Eesti päritolu puuvilja ja marjasortide kataloog. Arenduses on ühtne andmebaas, mis hõlmab viimase kuuekümne aasta teadus- ning sordiaretustulemusi ja kuhu koondatakse Eestis aretatud ning kollektsioonaedades säilitavate sortide biokeemilised-, majanduslikud- ja fenoloogilised näitajad ning antakse praktilisi nõuandeid erinevate kultuuride kasvatamise kohta.

15/12/2016