Teadmised muldade omadustest, arengust, levikust ning seostest maastiku, taimkattega ja ökosüsteemi aineringetega on jätkusuutliku loodusressursside kasutamise eelduseks. Klassikaliseks võtteks muldade tundmaõppimisel on mullaprofiilide vaatlemine ja nende dokumenteerimine (kirjeldused, fotod, äigejoonised, karpmonoliidid), seostamine levikukaartide ja analüütilise andmestikuga. Mullamuuseum leiab aktiivset kasutust Eesti Maaülikooli õppe- ja teadustöös.

Teaduskogus on suurima väärtusega süstematiseeritult arhiveeritud mullaproovid. Tehes vanadest mullaproovidest kordusanalüüse uute täiustatud metoodikaga saab jälgida muudatusi muldkattes. Ka on võimalik samadelt aladelt võtta kordusproove, kuna on olemas välipäevikud muldade kirjelduste ning alade taustaandmetega. Taolise kollektsiooni ja taustamaterjali baasil saab teha koostööprojekte teiste teadusasutustega.

Õppekogud

• Mullamonoliidid

  Eksponeeritud on 133 mullaprofiili. Eestist on kogus esindatud kokku 41 mullaliiki, s.o. ligemale pooled Eesti mullaliikidest. Arvestades erinevate muldade levikut pindala järgi, võib öelda, et selles muldade kogus on liigi tasemel esindatud ligikaudu 83% Eesti pindalast. Eksponeeritud monoliitidest 15 on võetud väljastpoolt Eestit ning nende hulgas on 11 Eestis mitteesinevat mullaliiki. Mullamonoliitide juures on esitletud Eestimaa erineva muldkatte ja maastikuga piirkondi kajastav maalide kogu.

• Kaardid

  Mullastiku ja keskkonnahoiuga seotud kaartide kogu hõlmab tüüpe suuremõõtkavalistest mullastikukaartidest (1:10 000) kuni globaalsete teemakaartideni.

• Mineraalid ja kivimid

  Õppetöös kasutatav mineraalide ja kivimite kollektsioon.

• Väetised

  Eestis aastakümnete jooksul kasutust leidnud väetiste kollektsioon.

Teaduskogud

• Mullaproovide arhiiv.

  Proove säilitatakse mullateaduse ja agrokeemia instituudi hoiuruumis kappides pappkarpides või paberkottides. Mullaproovid on õhukuivad, valdavalt homogeniseeritud ja sõelutud läbi 1 mm (hilisemtel aastatel 2 mm) sõela. Säilitatakse paljude mullateadlaste (akad. L. Reintam, prof. R. Kõlli jpt) poolt alates 1950ndatest aastatest uurimisaladelt ja -katsetelt kogutud mullaproove. Suurimaks mullaproovide koguks on Riikliku Projekteerimise Instituudi „Eesti Põllumajandusprojekt“ mullastiku uurimise osakonna põllumuldade proovid, mida on kokku ca 15 000 (kogutud aastatel 1983–1994).

• Raamatukogu

  Erialased diplomitööd, dissertatsioonid, teadustöö aastaaruanded, uurimistööde lõpparuanded, ajakirjad.

Mullamuuseumi kodulehele

Kontakt:
Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut, mullateaduse ja agrokeemia osakond
Kontaktisik: Alar Astover; Tel. 731 3546;
E-post: alar.astover@emu.ee

15/12/2016