EMÜ Loodusteaduslikud kogud

Soon- ja sammaltaimede herbaarium [TAA]

Praegune Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi soon- ja sammaltaimede herbaarium rajati 1947. aastal, kui vastloodud ENSV TA Bioloogia instituudile, hilisem Zooloogia ja Botaanika Instituut, anti üle umbes 15 000 herbaarlehe suurune Eesti Looduseuurijate Seltsi kollektsioon. See koosnes peamiselt ELUSi vahetusherbaariumist, mis koguti 1920 – 1940 ning baltisaksa botaanikute herbaariumidest, mis pärinevad peamiselt 19. sajandist.

Herbaariumi põhirõhk on Eestis leiduvate taksonite tõendeksemplaride kogumisel ja säilitamisel. Väiksemamahuline välisherbaarium leiab kasutamist eelkõige võrdlusmaterjalina Eesti taimede määramisel. Herbaariumis sisalduva materjali suur hulk võimaldab lisaks taksonoomilistele küsimustele uurida ka liikide varieeruvust ja levikumustreid. Herbaarium säilitab geneetilist informatsiooni erinevatest ajajärkudest.

Kollektsioonis säilitatakse mitmesugustes teadusartiklites viidatud botaanilist tõendusmaterjali.

KOLLEKTSIOON SISALDAB:

177 000 soontaimede herbaarlehte
36 500 eksemplari samblaid
1300 õppeherbaariumi herbaarlehte
1300 seemnenäidist ligi 700 taksoni kohta

Andmed 2021.a. novembri seisuga.

SOONTAIMEDE HERBAARIUM

Soontaimede herbaarium koosneb Eesti taimede herbaariumist, välisherbaariumist, Baeri herbaariumist, seemnekogust ja õppekollektsioonist. Eraldi väikese koguna säilitatakse dendroloogilist kollektsiooni. Herbaariumi juurde kuulub ka mitmesuguseid muid materjale: kartoteeke (näiteks leiukohtade paberkartoteek, kaitsealuste taimeliikide kartoteek), välipäevikuid, fotosid ja fotonegatiive, süstematiseeritud taimepiltidega postkaardi kollektsioon (Heljo Kralli koostatud) jms.

EESTI HERBAARIUMIS on rohkem kui 156 000 herbaarlehte. Suur osa materjalist on kogutud Eesti floora uurimise käigus 20. sajandi teisel poolel. Peamised herbariseerijad olid tolle aja Eesti tuntuimad botaanikud: Maret Kask, Linda Viljasoo, Vilma Kuusk, Heljo Krall, Livia-Maria Laasimer, Visolde Puusepp, Haide-Ene Rebassoo, Silvia Talts, Ella Tammemägi jt. Selle perioodi botaaniliste uurimiste tulemusena valmis 11-köiteline teos „Eesti NSV floora“. Aasta 2020 ilmus "Eesti taimede levikuatlas 2020", mille koostamise käigus kogutud rohkest tõendmaterjalist suurem osa ehk üle 23 000 herbaarleksemplari on hoiul EMÜ herbaariumis.
Eestist kogutud soontaimede herbaarium on digiteeritud 95% ulatuses , mis tähendab, et eksemplaride kirjed sisaldavad nii kogumise andmeid kui ka fotot eksemplarist.

Ajaloolisem osa kogust pärineb 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Siin leidub vähemal või rohkemal määral herbaarlehti paljudelt tollastelt botaanikutelt ja taimekogujatelt, näiteks Alexander Georg von Bunge, Paul Lackschewitz, Theodor Lackschewitz, Johannes Klinge, Carl Maximowitsch, Karl Reinhold Kupffer, Rudolf Lehbert, Alexander von Schrenk, Julius Killoman, Hugo Kapp, Gustav Vilbaste jt.
Ajaloolise osa juurde kuulub ka 1700 herbaarlehest koosnev Alexander Georg von Bunge eksikaatkogu „ Flora exsiccata Liv-. Esth- und Kurlands“ (koostatud aastatel 1849-1853). See on esimene ulatuslik botaaniline tõendusmaterjal siinsest piirkonnast ning eksikaatkogu peetakse Eestimaa teadusliku botaanilise uurimise alguseks.

Kollektsioon on täienenud mitmete annetuste kaudu:
Priidu Kohava herbaarium (600 eksemplari)
August Muuga kogu (300 herbaarlehte)
Tiiu Trei veetaimede kogu (600 herbaarlehte)
Ellen Vilbaste kogu (800 herbaarlehte)
Jakob Esseri kogu (780 herbaarlehte)
Taavi Tuuliku Hiiumaa taimede kogu (1500 herbaarlehte)
Malle Lehe liblikõieliste kogu (900 herbaarlehte). See kogu koosneb suuremas osas liikidest, mis Eestis looduslikult ei kasva. Kokku 106 liiki, suurem osa perekondade Lathyrus ja Vicia Liigid
VÄLISHERBAARIUMI materjal (ligi 21 000) pärineb põhiliselt Venemaa Arktikast ja Siberist, Venemaa Euroopa osast, Kesk-Aasiast, Kaug-Idast, Kaukaasiast, samuti Põhja-Ameerikast, Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Skandinaaviamaadest, Lätist ja Leedust. Välisherbaarium on korraldatud sarnaselt Eesti herbaariumile süstemaatiliselt; siin pole geograafilisi piirkondi eristatud.
Karl Ernst v. Baeri herbaarium, mis pärineb 19. sajandist, sisaldab ligi 12 000 herbaarlehte ning seda säilitatakse eraldiseisva koguna. Materjal pärineb Lääne Euroopast, Siberist, Kaukaasiast ja Kaspia ümbruse aladelt, samuti Aasiast ja Aafrikast, suure osa moodustab ka Eestist korjatud materjal. Herbaarium on avalikult kättesaadav PlutoF andmebaasis ja eElurikkuse portaalis:https://elurikkus.ee/projects/karl-ernst-von-baer.

TÜÜPEKSEMPLARID

Soontaimede kogus on 30 tüüpeksemplari perekondadest Carex, Crepis, Dactylodenia, Dactylorhiza, Hieracium, Hordeum, Juncus, Lepidium, Ranunculus.

Holotüübid

TAA0052538 Carex rhizina Blytt ex Lindblom f. depauperata K.Eichw.
TAA0085325 Dactylorhiza baltica (Klinge) N.I.Orlova var. kuzkenembe Pikner
TAA0112099 Dactylorhiza maculata (L.) Soó var. nummularia Pikner
TAA0111736 Dactylorhiza osiliensis Pikner
TAA0111741 Crepis biennis L. var. silviae Üksip
TAA0111744 Dactylorhiza ×kuuskiae E.Breiner et R.Breiner
[Dactylorhiza baltica (Klinge) Orlova × D. ruthei (M. Schulze ex Ruthe) Soó]
TAA0111745 Dactylorhiza ×reitaluae Hennecke, E.Breiner et R.Breiner
[Dactylorhiza incarnata (L.) Soó × D. ruthei (M. Schulze ex Ruthe) Soó]
TAA0111750 Hieracium nigrosilvarum Üksip
TAA0111752 Hordeum caudatum Jaaska

TAA0111759 Lepidium latifolium L. f. pubescens Kuusk
TAA0111760 Turritis glabra L. f. glaberrima Kuusk

TAA0111756 ×Dactylodenia palustris Kurbel

Isotüübid

TAA0111737 Dactylorhiza osiliensis Pikner
TAA0111738 Dactylorhiza osiliensis Pikner
TAA0111739 Ranunculus auricomus L. subsp. smithii Julin
TAA0111740 Ranunculus auricomus L. subsp. semiorbicularis Julin
TAA0111742 Crepis biennis L. var. silviae Üksip
TAA0111746 Dactylorhiza ×reitaluae Hennecke, E.Breiner et R.Breiner

[Dactylorhiza incarnata (L.) Soó × D. ruthei (M. Schulze ex Ruthe) Soó]
TAA0111749 Hieracium uranopoleus Üksip
TAA0111751 Hieracium paldiskiense Üksip
TAA0111753 Hordeum caudatum Jaaska
TAA0111754 Hordeum caudatum Jaaska
TAA0111755 Hordeum caudatum Jaaska
TAA0111756 Hordeum caudatum Jaaska
TAA0111757 Hordeum caudatum Jaaska
TAA0111761 Turritis glabra L. f. glaberrima Kuusk

Paratüübid

TAA0111747 Hieracium × disputabile Sennikov
TAA0111748 Hieracium × disputabile Sennikov
TAA0111758 Juncus bulbosus L. subsp. bulbosus var. submucronatus Proćków

Süntüüp
TAA0150757 ×Dactylodenia palustris Kurbel

Digitaalne kogu on nähtav järgmistelt veebilehtedelt:

NATARC https://natarc.ut.ee/taimekogud.php

PlutoF andmebaas (https://plutof.ut.ee/)

eElurikkus (http://elurikkus.ut.ee/)

TEGEVUS Aastatel 2014 – 2020 osales Eesti maaülikooli herbaarium aktiivselt Eesti taimede uue levikuatlase koostamisel. Sellel ajavahemikul täiendatakse herbaariumi kõige enam atlase töödega seotult. Projekti käigus lisandus kollektsiooni rohkem kui 23 000 kaasaegset herbaarlehte. "Eesti taimede levikuatlas 2020" ilmus 2020. aasta lõpus paberkandjal. Uue taimeatlasega andmed on nähtaval ka veebiaadressil: https://ottluuk.github.io/atlas/

SEEMNEKOGU

Soontaimede kogu sisaldab ka seemnete kollektsiooni, milles leidub üle 700 taksonit. Seemned säilitatakse klaasist anumates või plastkottides toatemperatuuril. Eraldi säilitatakse Eesti looduslike orhideede seemneid, mis paiknevad külmikus – 80 kraadi juures.

SAMMALTAIMEDE KOGU

Sammaltaimede kogu koosneb Eesti herbaariumist ja välisherbaariumist ning selles on ca 36 500 samblaproovi. Herbaariumis on esindatud 1386 samblaliiki ning 30 varieteeti või alamliiki. Eestist pärit materjali on 590 liiki ja alam taksonit.

EESTI HERBAARIUM moodustab suurema osa kogust ning pärineb peamiselt ajavahemikest 1945–1955, 1966–1972 ja alates 1988. aastast praeguseni.

Ajalooline osa kogust pärineb 19. sajandist ja 20. sajandi algusest. Kokku ligikaudu 7700 eksemplari.

Edmund Russowi turbasammalde kogu (4237 eksemplari)
J.Micutowiczi turbasammalde kogu (226 eksemplari)
Eesti Looduseuurijate Seltsi samblaherbaarium (244 liiki), kogunud Andreas Bruttan.
Eugen Niclaseni herbaarium (490 liiki)
Karl Girgensohni herbaarium (2506 eksemplari)

VÄLISHERBAARIUMIS on arvele on võetud ligi 2300 samblaproovi. Omaette piirkondadena on eristatud: Baltikum, Euroopa, Skandinaavia, Venemaa, Kaukaasia, Aasia, Siber, Kaug-Ida, Aafrika, Austraalia, Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika ja Arktika.

Austraalia kogu on suur ja koosneb Heinar Streimanni kogutud proovidest Austraalia erinevatest piirkondadest, Uus-Meremaalt, Tasmaanialt, Paapuast ja Norfolkilt. Lõuna-Ameerika kogu koosneb põhiliselt Schäfer-Verwimpi Brasiiliast kogutud sammaldest. Lisaks on samblaproove Panamast (Nele Ingerpuu) ja Peruust (Leiti Kannukene). Arktika proovidest suur osa on saadud Eesti Loodusmuuseumist duplumitena (Taimõr) ja osa Venemaalt saadetud eksikaatkogudest erinevate Arktika piirkondade kohta.

EKSIKAATKOGUD

Eksikaatkogudes on kokku 1325 samblaproovi.

Flora Exsiccata Liv-, Est- und Curlands. Herb. Hugo Kapp, 19. saj. (165 eks.)
Musci Frondosi Exsiccati (Euroopa) Karl Friedrich Bernhard Fiedler 1842–1848 (50 eks.)
Musci Frondosi Exsiccati (Euroopa) Karl Friedrich Bernhard Fiider 1847–1848 (385 eks.)
Bryotheca Polonica, Nr.201–250, Antoni Józef Żmuda Krakow, 1930 (50 eks.)
Hepaticae et Musci URSS Exiccati, Nr. 1–50, Leningrad,1957, Nr.51–190, Leningrad, 1961–1962 (254 eks.)
Bryophyta Murmanica Exsiccata Fasc I, Nr. 1–50, Fasc. III Nr. 101–150 Kirovsk, 1989; Fasc. III Nr. 101–150 Kirovsk 1998. (98 eks.)
Bryophyta Rossica et Civitatum Collimitanearum Exsiccata Fasc. I–IV, Nr. 1–100, St.-Petersburg, 1995 (100 eks.)
Bryophyta Karelica Exsiccata Nr. 1–50 (51 eks.)
Musci Ausralasiae Exsiccati, Canberra, 1992–1997 (105 eks.)
Bryotheca Europaea - Die Laubmoose Europa's, L.Rabenhorst, 1861 Fasc.IX. Nr.401 - 450 Dresden, Druck von G.(?) Heinrich (63 eks.)

TÜÜPEKSEMPLARID

Sammaltaimede herbaariumis on seitse tüüpeksemplari.

Paratüüp

TAA5005227 Myriocoleopsis riparia Reiner, Maria Elena & Gradst.

Lektotüübid

TAA5005221 Sphagnum majus (Russow) C.E.O.Jensen
TAA5005223 Sphagnum wulfianum Girg.
TAA5005226 Tortula lingulata Lindb.

Süntüübid

TAA5005222 Sphagnum girgensohnii Russow
TAA5005224 Sphagnum wulfianum Girg.
TAA5005225 Sphagnum wulfianum Girg.

KONTAKT

Kuraatorid
Toomas Kukk (tomkukk@gmail.com)
Mare Leis (Mare.Leis@emu.ee)

Thea Kull (Thea.Kull@emu.ee
Aadress
Herbaarium, Kreutzwaldi 5D–208,

põllumajandus- ja keskkonnainstituut,