Seente ja taimehaiguste herbaarium (Leppiku herbaarium)

Ajalugu

Kogu asutati 1922. aastal Tartu Ülikooli taimehaiguste kabineti juurde Raadil tollase botaanika professori Fjodor Bucholtzi (1872-1924) eestvõttel eesmärgiga omada võrdlusmaterjali talunike poolt saadetud värske materjali määramiseks. Aastast 1929. asus taimehaiguste katsejaama juhatama Bucholtzi õpilane, fütopatoloogia ja taimekasvatuse õppejõud Elmar Leppik (Elmar Emil Leppik, varasemalt ka Elmar Lepik)(1898-1978). Toetamaks õppe- ja teadustööd, osteti mitmeid olulisi eksikaatkogusid Euroopast, soetati üpris täielik erialaline raamatukogu ning tehti välitöid herbaariumi täiendamiseks Eestis, milllele aitas kaasa ka Nikolai Witkovski. Kollektsioonis on esindatud olulisemad Euroopa eksikaatide autorid: J.A. Bäumler, E. Kari, A. Kirulis, K. Linkola, F. Petrak, J. Smarods, K. Starcs jt.  Oluline on Bucholtzi pärandisse kuulunud herbaarium (üle 2400 eksemplari) ja E. Leppiku poolt 1922–1944 peamiselt Eestist kogutud seened.  Elmar Leppik emigreerus 1944. aastal. Sõjaolukorras  õnnestus seenekogu Raadilt siiski päästa ja järgnevatel aastakümnetel paiknes see Tartu Ülikooli botaanikaaia naabruses Laial tänaval, hiljem Eerikal Eesti Põllumajanduse Akadeemia ruumes ning 2013. aastal koliti kogu uutesse hoidlaruumidesse Kreutzwaldi tänaval. Põhjalikuma ülevaate kollektsiooni ajaloost annab  E. Parmasto artikkel. Viimasel poolsajandil on kogu täiendanud Eestist kogutud materjaliga kõige enam Anne-Liis Sõmermaa.

Põhirõhk on kogus parasiitsetel mikroseentel ning kultuurtaimede kahjustajatel. Kollektsioon on tähtis Eesti seenestiku uurimisel, sisaldades esimeste Eesti professionaalsete mükoloogide uurimistöö tõendeksemplare. Säilikud on nii paberümbrikes kui herbaarlehtedel koos substraattaimega. Kokku on kollektsioonis ca 23 000 eksemplari, neist Eestist pärit seeni on umbes kolmandik. Siin on hoiul ka tüüpeksemplar, Cercospora mercurialis var. latvica Lepik (EAA05724).

 

 

 

 

 

 

Kasutamine

Kogu kasutamine teadustöös oli aktiivne enne 1943. aastat, kui publitseeriti ligi 100 teadustööd ja 300 taimekaitset populariseerivat teavikut põllumeestele. Välja anti eksikaatkogud: A. Käsebieri - Taimehaiguste kogu Eestis I (1924) ja E. Leppiku - Fungi Estonici Exsiccati I–VI (1931–1942)

Kogu on täielikult andmebaasistatud aastal 2011. ja eksemplaride andmed (kokku 24 288) on leitavad e-elurikkuses, ning neid saab otsida aadressil: https://natarc.ut.ee/seenekogud.php 

Raamatukogu

Seenekogu juurde kuulub Eesti vanim mükoloogia-alane teadusraamatukogu, 790 raamatut ja üle 10 ajakirja. Täpsem teave raamatutest on leitav ESTER andmebaasis (EMÜ raamatukogu, Leppiku fond). 

Kontakt
Kadri Pärtel (kadri.partel@emu.ee)
Aadress: Seente herbaarium
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Kreutzwaldi 5
51006 Tartu

12/11/2021